Anthony Robles on elav tõestus sellest, et tõelised piirangud eksisteerivad vaid meie peas. Sündinud ühe jalaga, otsustas ta võtta ette teekonna, mida keegi teine tema olukorras poleks ehk ette kujutanudki – maadluse. Alguses viimane ja kehvimas seisus sportlane, lõpetas ta oma karjääri kolme All-American tiitli ja NCAA meistritiitliga. Biograafiline spordidraamafilm „Unstoppable“ räägib loo sihikindlusest, toetusest ja julgusest seista silmitsi väljakutsetega. See on inspireeriv lugu, mis tuletab meelde, et kui usud endasse, pole miski võimatu.
Anthony uskus, et ühel päeval võib ta olla peatumatu
20. juulil 1988. aastal ei olnud arstid valmis selleks, kui 16-aastane Judy Robles sünnitas poisi, kellel puudus parem jalg. Arstid ei osanud seletada, mis läks valesti või miks puudus lapsel jalg. Anthony ema ütles talle aga alati, et „Jumal on ta mingil põhjusel selliseks teinud“, ja ta pani Anthony seda uskuma.
Kui Anthony 14-aastaselt proovis Arizona osariigis Mesa linnas maadlusmeeskonda, sai ta lõpuks aru, mis see põhjus oli. Tema esimene aasta oli aga kohutav. Anthony oli meeskonna väikseim poiss, kaalus üheksa kilo ja oli halvim maadleja – ta lõpetas oma esimese aasta 5-8 tulemusega ja Mesa linna maadlusturniiril viimasel kohal. Mitte paljud inimesed ei uskunud, et ühe jalaga sündinud pisike poiss, linna halvim maadleja, võiks kunagi sellises spordialas silma paista. Kuid oma pere ja treenerite toel uskus Anthony, et temast võib ühel päeval saada maadluse meister; ta uskus, et võib olla peatumatu.
Oma pere ja treenerite toel uskus Anthony, et temast võib ühel päeval saada maadluse meister; ta uskus, et võib olla peatumatu.
Kõik on võimalik
Hoolimata erinevatest takistustest, jõudis Anthony linna viimasest kohast selleni, et lõpetas Mesa keskkoolis oma noorem- ja vanemate aastate 96-0 rekordiga, kahekordse Arizona osariigi meistri ja keskkooli riikliku meistri tiitliga. Hoolimata sellest, et ta lõpetas keskkooli rekordiga, uskusid vähesed kolledžite maadlusprogrammid, et ta suudab järgmisel tasemel silma paista. Nad arvasid, et Anthony on liiga väike, et kolledžis maadelda ja et ühe jalaga maadleja ei saa kunagi konkureerida riigi parimate kolledži maadlejatega.
„Mu ema kasvatas mind nii, et uskusin, et võin teha kõike, mida tahan.”
„Mu ema kasvatas mind nii, et uskusin, et võin teha kõike, mida tahan. See mõtteviis sundis mind astuma Arizona osariigi ülikooli maadlusmeeskonda, et tõestada neile ja kogu maailmale, et kõik on võimalik. Läbi katsumuste ja raskuste, nii maadlusmatil kui ka väljaspool seda, sain kolmekordseks All-American’iks ja 2011. aasta NCAA riiklikuks meistriks. Kuigi minu võistluspäevad matil on möödas, jätkan maadlemist vastastega, keda elu mulle pakub, uskudes samal ajal, et ma olen peatamatu,“ on Anthony enda kohta öelnud.
Anneli Allikas-Parv
Toimetaja
