Joogaõpetaja ja endine sportlane Karolin Tsarski räägib, et ka joogat võib vaadata kui sisemist võitlust ego ja hinge vahel.
Võitlussportlane on kahtlemata sõdalane. Kas on olemas ka sõdalasejooga?
Traditsiooniliselt sellist joogastiili ei ole. Küll aga siiski peetakse teatud stiile sobilikuks vaid kangelastele ehk väga küpsetele praktiseerijatele, kes haldavad oma emotsioone ja mõtteid. Teised joogastiilid on n-ö pehmemad. Iseenesest võib ka joogat vaadata kui sisemist võitlust või sõda oma ego ja oma hinge vahel. Ego tahab ühte, mõistus räägib oma juttu, hing ja sügav intuitsioon aga midagi muud, seega tugevust, julgust ja tahtejõudu nõuab jooga igal juhul, kui tahta sellega sügavuti minna.
Sport ja jooga võiks käia käsikäes?
Jah, kindlasti võiks. Olles ise spordiga nooremana tegelenud, julgen väita, et mu tulemused oleks hoopis teised olnud, kui ma oleks joogafilosoofiat õppinud. Ma ise peaks siinkohal oluliseks just jooga filosoofilisi sügavamaid õpetusi ja fookust meele treenimisel, mis sportlasele oleks toeks nii tahtejõu kui ka motivatsiooni ergutamisel, kuid kindlasti ka keha-meele tasakaalu ja ühendust, kontakti iseendaga, võimet kuulata oma keha ja vastavalt sellele valida treeningkoormust.
Milline joogastiil sobib võitlussportlasele?
Traditsioonilistest stiilidest sobiks kindlasti karmajooga, mille filosoofia mõistmisel saaks iga trenni ja võistluse muuta veelgi sügavamaks isiklikuks arenguks ning selle praktika toetaks nii suurepäraseid võistlustulemusi kui ka sisemist tasakaalu juhul, kui võistlus ei läinud plaanipäraselt. Samuti raja-jooga oleks traditsiooniliselt joogastiilidest sobilik, aga milline alaliik, see sõltuks siis juba võitlussportlase kõige rohkem arendamist vajavad aspektidest. Vastavalt sellele saaks valida spetsiifilised tehnikad, mis toetaks arengut, erinevad tehnikad omakorda võivad kuuluda erinevatesse joogastiilidesse.
Kui palju ja kuidas jooga võitleja mentaliteedile võiks kaasa aidata?
Traditsiooniliselt on jooga üks suuri eesmärke meele allutamine. Lao Tzu on öelnud, et vaigistatud meelele alistub kogu universum. Meele allutamine enda tahtele on üks suurimaid väljakutseid nii joogas kui kindlasti ka spordis. Seega ühele tõelisele võitlejale on kindlasti abiks võita oma suurim vaenlane: oma meel. Traditsioonilne jooga just sellega tegelebki.
Tänapäeval on ka juba palju uuringuid, mis näitavad, et kui me suudame midagi hästi visualiseerida, siis suudame selle pärast ka oluliselt paremini teostada. Joogas on visualiseerimisvõime arendamine olulisel kohal. Oluline on siinkohal eristada fantaseerimist ja ettekujutamist, milleks on kõik võimelised, visualiseerimisest, mis nõuab meele väge.
Kuigi võitlejal on üldiselt juba piisavalt tahtejõudu, julgust ja motivatsiooni, siis ka temal võib vahest see kõikuda, kui tulemus ei ole see, mis oodatud. Ka siinkohal võib jooga toetada tugeva mentaliteedi ja tahtejõu taastamisel.
Meelt kontrollides saame võistluspäeval alati ennast võimsamalt häälestada, kuid samas säilitada sisemise rahu, kontrolli ja keskmesoleku, et sooritada oma võistlus ning mitte lasta emotsioonidel, teistel võistlejatel või muudel teguritel ennast häirida.
Milliseid joogaharjutusi soovitad enne ja pärast trenni?
Enne trenni võiks näiteks teha visualiseerimisharjutust. Võta lihtne objekt, näiteks pingpongipall. Aseta see oma otsaesise ette, 10-60 sentimeetri kaugusele ja vaatle palli. Mõne aja pärast sulge silmad ja proovi palli visualiseerida, 3D-s, sama värvi, suurust. Tee seda harjutust näiteks 5 minuti vältel, vaheldumisi vaadeldes palli ja visualiseerides.
Pärast trenni oleks hea teha põhjalik lõpulõdvestus. Taastumine trennist on üliloluline ja jooga pakub tegelikult väga sügava ja hea lõdvestuse. Lamades selili, jalad kergelt harkis, käed kehast natuke eemal, lõdvesta kehaosade kaupa kogu keha. Esialgu lõdvesta kogu keha, seejärel alusta teadlikku lõdvestusprotessi vasakust jalast, visualiseeri, kuidas sa lõdvestad vasaku jala iga rakku. Tee sama parema jalaga, siis vasaku käega, parema käega. Seejärel suuna tähelepanu ja lõdvesta tuharalihased, seljalihased, vaagnalihased, kõhulihased, rindkere, kael, kukal ja kurk. Seejärel kõik näolihased, lõualuu, huuled, keel, silmalaud, silmamunad, kulmud, otsaesine, meelekohad ja peanahk. Lõpuks taju oma füüsilise keha täielikku lõdvestumist. Võta lõdvestumiseks vähemalt 5 minutit, eelistatult aga 10-15 minutit.
Oled öelnud, et tippsport lõhub keha, jooga parandab. Millist nõu annad sportlasele joogaõpetajana?
Tegelikult ka spordis otsime me suures plaanis tasakaalu, aga tasakaalu just treeningkoormuse osas. Ühest küljest, eriti tippspordis, ei saa me treenida liiga vähe, muidu ei tule tulemust. Samas, on ka üks suurimaid ohte üle treenida, me kurname keha liiga ära ega jaksa võistlusel maksimaalset sooritust teha. Oma keha tunnetust ja vajadusi on sportlasel vahel kalduvus eirata, sest tahtmine on suur tippu jõuda ja üle treenida. Aga iseendaga kontaktis olemine on ülioluline, et teada oma piire, et vältida vigastusi ja jõuda enda maksimaalse soorituseni igas trennis ja igal võistlusel. Vigastuseni jõudmine või ületreenitus võib rikkuda terve hooaja või koguni sportlaskarjääri ning tihti tuleb see just sellest, et me eirame keha intuitsioooni ja tahame meelega ja egoga suuremaid tegusid teha. Seega kasvõi natuke mediteerimist igal hommikul aitab meil luua kontakti iseendaga ja arendab võimet ennast kuulata ning teha sealt õigeid valikuid.
Monika Kuzmina
Toimetaja
info@goodfight.ee
