Sherdog kirjutas kuu tagasi ühe loo. Kirjutas sellest, et UFC ei oska reklaamida võitlusõhtuid.
Sherdog toob neile eeskujuks Pride’i: vägevad võitluspaarid, Grand Prix’ turniirid, peamiselt aga see, kui hästi Pride oskas ennast reklaamida. Kui Pride’i sõdalased Fjodor Jemeljanenko, Mirko Filipovič, Nick Diaz ja teised ringi astusid, olid nad otsekui müütilised. UFC sportlased on Pride’i omadest paremad, kuid seda reklaamida ei osata.
Pride oli sari, mille üritusel käis 91 000 vaatajat. UFC ostis Pride’i 2007. aastal. Selleks, et laiali saata.
Pride’i ilu saab vaadata SIIT. See on nii ilus, et pisar tuleb silma. Pride’i ilu jätkab Rizin, mille taga on sama mees Noboyuki Sakakibara.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
