14. detsembrist 3. jaanuarini kehtivad uued piirangud sporditegevusele.
Sisetingimustes on lubatud üksnes e-lahendustega distantsilt tehtav või kontaktivaba individuaaltegevus ja –treening, mida võib teha koos juhendajaga. Kehtib 2+2 reegel ja kanda tuleb maski. Maskikandmise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või kui maski ei saa kanda tervislike põhjustel või töö ja tegevuse iseloomu tõttu. Ühiskasutatavaid esemeid tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutust.
Välitingimustes tohib sportida kuni 10-liikmelistes rühmades, millele võib lisanduda treener või juhendaja.
„Eks natuke kurb on, et valitsus otsustas grupitreeningud ära jätta, aga õnneks jäeti alles võimalus eratreeninguteks, mitte nagu kevadel, kui ei tohtinud spordisaali sissegi astuda. Loodetavasti saame 4. jaanuarist uue hooga pihta hakata,” ütleb Astrid Johanna Grents.
Enamjaolt käivad tema eratrennis tema grupitreeningutest inimesed, kellele jääb rühmatrennist väheks ja kes soovivad lisakoormust või lihtsalt tahavad natuke personaalsemat lähenemist poksitehnika lihvimisel. Hetkel käib eratrennis rohkem naisi, kuid Grents julgustab ka mehi trenni tulema. Oodatud on kõik alates 14. eluaastast.
See, kui palju trenne Grents päevas annab, oleneb sellest, kui palju ta ise trenni teeb. Kui ta võistlusteks valmistub, siis jõuab vähem, aga praegu rohkem, päeva peale neli-viis eratrenni kindlasti.
„Eratrennis saab inimene kindlasti rohkem tähelepanu, seega areng on kiirem toimuma. Treeningtempo valitakse vastavalt inimese võimekusele, mitte nagu rühmatrennis, et võib-olla on treening liiga kerge või vastupidi, liiga raske,” selgitab Astrid. „Eratrenni valu on see, et ei saa harjutusi tehes viilida, aga see on ainult ajutine valu.”
Eratreeningutes hoiab Grents enamjaolt õpilastele lapasid. Selline treeningmetoodika on kõikide lemmik ja tagab kiire arengu. Kuid ta kasutab ka teisi vahendeid. Kõik oleneb treenitusastmest, eesmärkidest ja kliendi soovist.
Kas Grents 100-kilose mehe võtaks trenni?
„Ma usun jah. See oleks küll suur väljakutse, aga kindlasti annaks hea kogemuse ja arendaks mind treenerina.”
Foto: Lii Raasuke
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
