Tartus peeti 20. jaanuaril Eesti meistrivõistlused džuudos, kus edukaim oli Audentes.
Oli edukaim meeste arvestuses, oli edukaim naiste arvestuses. Poiste arvestuses. Tüdrukute arvestuses.
Audentes tõmbab talente ligi. Seal töötavad Rauno Pehka ja Tair Tenno, Ants Kiisa, Harri Neppi, Imre Tiidemann, Jaak ja Maie Uudmäe, Kaja ja Riho Aljand, Maia Dorbek, Sven Andresoo ja paljud teised.
Audentesel on muidugi palju džuudotreenereid, kuid juhib seda pea õlitatult töötavat masinavärki peatreener Dmitri Lepp, endine Eesti meister.
Millised on muljed Tartust?
Positiivsed ikka. Näeme, et suund, mille oleme võtnud, on õige ja see toob veel rohkem motivatsiooni nii sportlastele kui ka treeneritele. Aga loorberitele puhkama jääda ei saa, nii noortel kui ka täiskasvanutel jätkub hooaeg tähtsate võistlustega.
Kelle edu üle olite eriti rõõmus?
Kõikide sportlaste võidud toovad suurt rõõmu. Ma arvan, et sel korral pakkus kõige suuremat heameelt kõige kergemas kategoorias võistelnud Viljar Lipardi maadlus ja tulemus. Noormees püstitas uue rekordi: tuli läbi aegade noorimaks täiskasvanute Eesti meistriks 15 aasta ja 51 päeva vanusena.
Tegi keegi vähemedukam näiteks vigu, mida oleks saanud vältida?
Eks vigu oli kõigil. Selliseid, mis mõjutasid lõpptulemust, tegid seekord kaks noort tüdrukut. Neil oli suur võimalus kadettides kuld võita, kuid pidid leppima hõbeda ja pronksiga. Aga võtame ka nendest vigadest kõike positiivset ja saame vigade kallal töötada.
Aga kuidas siis nii, et Audentesel polnud välja panna 66-kiloseid mehi?
See on ka üldiselt Eestis suhteliselt vähepopulaarne kehakaal. Aga eks noored kasvavad peale ja saame ka selle kaalu täidetud.
Üllatas keegi konkurentidest?
Sellel aastal väga palju üllatusi ei olnud. Üks vähestest oli kuni 73-kilostes Pärt Laasi võit Oscar Pertelsoni üle. Väga hea meel oli vaadata seda põnevat matši. Kellegi poolt ma ei olnud, kuna mõlema mehega tegin ise veel trenni Audentese Spordigümnaasiumis Aavo Põhjala ja Vladimir Stepanjani juhendamisel.
Juunioride mitmekordne tšempion Tanel Karro sai kõige raskemate täiskasvanute seas taas hõbeda. Ees seisab küll mäena teine Audentese raudvara Grigori Minaškin, aga mida Tanel peaks ikkagi tegema, et hakkaks lõpuks ka täiskasvanute kullad tulema? (Tanel on Audenteses ka treener.)
Kannatama. Ma näen, kuidas Tanel töötab trennis, tema kasv on silmnähtav ja raskekaalus saabub “küpsus” hiljem kui kergemates kaaludes. Aeg näitab, aga usun, et tema kullad on veel tulemas.
Olete temaga võistelnud. Oli veider ka äkki tema treeneriks hakata?
Mina ei nimetaks ennast tema treeneriks. Töötan paaris tema treeneri Vladimir Stepanjaniga ja aitan treeningutel nõuga, kui näen, mida ta võiks paremini teha. Kui ise veel tegin aktiivselt trenni, siis Tanel alles tuli Audentesesse ja juba siis parandasin ta vigu. Ma arvan, et see oli lihtsalt loogiline asjade jätk.
Või näiteks Grigori Minaškin – mis tunne on, kui nii kogenud mees tuleb Aleksei Budõlini alt Audentesesse?
Grigori alustas koostööd Vladimiriga aprillist ja siiani on see olnud väga produktiivne. Peale Aleksei Budõlini lahkumist Šveitsi tegi Grigori peaaegu aasta aega ise trenni. Ma arvan, et koostöö Vladimiriga on parim variant, mis on Eestis hetkel pakkuda. Loomulikult olime rõõmsad, et ta pöördus meie poole, kuid kahju, et selle otsuse langetamine võttis tal tervelt aasta.
Miks Audentes oli kõige edukam?
Asi on suhtumises. Meil töötab trennis mingil hetkel ühe grupiga kolm treenerit, kes kõik annavad endast maksimumi. Michael Jordan ütles kunagi: “Talent võidab mänge, võistkonna töö ja arukus võidab tiitleid.” Just seda filosoofiat proovime rakendada oma töös. Meil on parimad treenerid ja väga tugev klubisisene konkurents, mis ongi edasiviiv jõud.
Kui öeldakse, et Audentesel on kõige parem rahastus ja kõik tahavad sinna tulla, siis mida te selle peale kostate?
Ma ütleksin, et Audentesel on ka parim tulemus. Aga tegelikult usun, et meie eelarvevõimalused ei ole Eesti suurimad. Õnneks on meile abi tulnud ka klubiväliselt. Meie parimad noorsportlased kuuluvad Tallinna Spordikooli nimekirja, mis toetab sportlasi mitte ainult laagrite ja võistlustega, vaid ka erinevate taastumiste ja koolitustega.
On ka olnud nii, et olete läinud juhtkonnalt raha millegi jaoks küsima, aga pole antud?
Audentese Spordiklubi juhi Peeter Tishleriga on meil väga head suhted. Ta saab aru, et meil on ühine siht ja ta toetab meid selles. Ka sportlaste komandeerimise kulutustes usaldab ta meid, et see raha ei lähe tuulde.
Kuivõrd olete kursis oma õpilaste hinnetega muudes ainetes? Olete pidanud ütlema mõnele, et kui näiteks füüsikat korda ei saa, siis võistlustele ei luba?
Enamik sportlasi õpib ikkagi hästi. On üksikud, keda hoiame nii-öelda radaril. Oman isegi juurdepääsu mõne õpilase e-kooli süsteemi, et olla kursis tema õppeedukusega. Eelmine aasta ühele sportlase ütlesime, et ei tule Euroopa karikale, kui hinded ei ole kindlaks kuupäevaks korras. Juhtuski nii, et temal jäi võistlusele minemata. Järgmiseks võistluseks oli hinneteseis juba parem. Sport spordiks, kuid hariduse omandamine on väga tähtis.
Olete 26 aastat vana. Miks sportlasekarjääri pooleli jätsite?
Aktiivselt spordiga tegelemise lõpetasin 23-aastaselt. Tol hetkel tekkis olukord, kus elamiseks oli vaja rahalisi vahendeid ja järjest rohkem pühendasin ennast treeneritööle. Proovisin ka maaklerina, kuid siiski süda oli džuudo juures. Selle kõige kõrvalt jäi treeninguteks vähem aega ja kahjuks jäigi sporditegemine tahaplaanile. Võistlustele olen mõned korrad ikka tulnud ja arvan, et tulevikus näeb mind mati peal veelgi.
Olete vahepeal lahti mõtestanud, kuidas võita Mattias Kuusikut? (Spordiklubist Do, võttis seekord kuni 100-kiloste meeste kulla.)
Kõik ambitsioonid on meie õpilaste tulemustes. Viimase kahe kuuga on nii Grigori Minaškin kui ka Mattiase suurim kodune konkurent Klen Kristofer Kaljulaid suutnud teda võita, nii et arvan, et ka sellele mõistatusele on lahendus leitud.
Millist raamatut soovitaksite?
Mulle meeldib lugeda edukate inimeste elulugusid. Viimasel ajal loetutest meeldis väga Steve Jobsi elulugu. Sellistest raamatutest leiad palju motivatsiooni ja inspiratsiooni millegi kordasaatmiseks.
Millist võitlussporti telerist jälgite? Kes on lemmikud?
Üldiselt võitlussporti ei jälgi, kui see ei ole džuudo. Suurimate võistluste puhul vaatan maadlust ja kui on põnev matš tulekul, siis MMA-d. Rohkem meeldib jälgida jalgpalli ja rallit.
Naiste esikolmik: Audentes, Aitado ja Tartu Do.
Meeste esikolmik: Audentes, Do ja Kohtla-Järve Kalev.
Fotod: Imre Vardja, Ragne Varblane, Eesti Judoliit
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
