Astrid Johanna Grents baaskursuse õpetamisest: õpetada kedagi täiesti nullist on üks ilus teekond!

Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia treener ja poksija Astrid Johanna Grents sõnab, et baaskursuse õpetamine on talle alati väga huvitav väljakutse. ”Õpetada kedagi täiesti nullist ja näha tema arengut, on üks ilus teekond. Seda muidugi eeldusel, kui treenitav on ise ka motiveeritud võtma õpitavat omaks,” räägib ta.

Õpetada kedagi täiesti nullist ja näha tema arengut, on üks ilus teekond.

Astrid Johanna Grents. Foto: GoodFight

Tugeva põhjata maja püsti ei seisa

Astrid Johanna ütleb, et üldjuhul kui esimene trenn on tehtud, siis treenitavad saavad poksipisiku külge ja on vägagi motiveeritud edasi töötama. Vahel peab isegi pidurit peale tõmbama ja nende entusiasmi vaos hoidma, sest kiiresti ei tule midagi. Ta selgitab, et algajatel on väga tähtis aru saada, et poksioskuste omandamisel tuleb väga palju korrata baastehnikat, sest ilma tugeva põhjata maja püsti ei seisa.

Üks levinumaid käitumismustreid algajate juures ongi kiirustamine ja liialt jõulised löögid ebakorrektse tehnikaga. See aga võib põhjustada lolle vigastusi, mille tõttu võivad treeningud paraku pooleli jääda. Kindlasti peab olema kannatlikust nii treeneril kui treenitavatel, et ei tehtaks liiga palju ja liiga kiiresti kõiki asju korraga.

Astrid Johanna ütleb, et tema suurimaks motivatsiooniks baaskursuse õpetamisel on näha inimeste arengut ja õppimise sära silmis. Tema missioon on näidata võitlussporti heast küljest ja tõestada, et see on võrdväärne spordiala teiste spordialadega.

”See ei ole pätisport! Võitlusspordiga tegelevad maailma kõige toredamad ja lahkemad inimesed üldse. Meis ei õhka mingit viha teiste vastu. Vastupidi – võitlussport õpetab sisemist rahu ja endaga ning teiste inimestega läbisaamist ja lugupidamist. Treeningutel ei saa olla kuidagi üleolev oma paarilise vastu, vastasel juhul pole sul kellegagi treenida. Usun, et selline inimeste lugupidamise oskus tuleb kasuks igas eluvaldkonnas!” arvab ta.

Teda on enim on üllatanud baaskursuste õpetamisel, et mehed julgevad ka tema kui naistreeneri trennidesse tulla. ”Eks mul ikka on natukene hirm, kas mehed suudavad mind tõsiselt võtta, et ma naissoost poksitreener olen, aga tuleb tõdeda, et see neid ei heiduta õnneks. Sellest on ainult hea meel! Ootan trenni nii mehi kui naisi! Kõik huvilised on oodatud!” kutsub ta.

Võitlusspordiga tegelevad maailma kõige toredamad ja lahkemad inimesed üldse. Meis ei õhka mingit viha teiste vastu. Vastupidi – võitlussport õpetab sisemist rahu ja endaga ning teiste inimestega läbisaamist ja lugupidamist.

Foto: Erakogu

Tänaseks lõpetanud baaskursuslased jagavad oma muljeid. Miks nad on valinud võitlusspordiga tegelema hakata, mis nad sellest õppinud on, kui suurt rolli mängib treener ning, miks suvel peaks treeningutega jätkama:

Baaskursuse lõpetaja Eduard Vahemets sõnab, et esimest korda mõtles ta kikkpoksile ja Tai poksile vist kuskil 27 aastat tagasi, kui sai käidud prooviks poksi trennis. Esimese trenniga sai selgeks, et see talle ei sobi, kuna eelnevalt oli mängitud juba aastaid jalgpalli ja jalad ei tahtnud kuidagi maas püsida, seega tundus võitluskunst, kus saab ka jalgu kasutada, palju loogilisem. Aastad läksid, keskiga lähenes, kuid trenni ei jõudnudki, kuni hetkeni, kus elus toimusid suuremad muutused – ta töökoht pandi kinni ja ka muid kaikaid lendas kodaratesse, seega tundus see hetk olevat ainuõige otsus hakata tegelema iseendaga.

“Kõige rohkem õppisin seda, et kuigi esmamulje sellisest võitluskunstide trennist on see, et seal saab koguaeg keegi peksa, siis reaalsus on hoopis midagi muud. Seal saab väga hea füüsilise vormi ükskõik milliseks treeninguks, sest trenn hõlmab praktiliselt kõiki lihasgruppe. Hetkel on suurim kasu tulnud Tai poksi trennist mulle jalgpalli jaoks, kuna on andnud omajagu võhma juurde, sest treening on hästi intensiivne. Lisaks annab ka hea enesetunde,” kiidab ta.

Eduard tõdeb, et treeneri rolli oskaks eriti hästi hinnata, kui saaks vahepeal ka mõne halva treeneri käe all treenida, aga KRVA-s sellised pole pakkuda. “Esimese hooga ma pelgasin küll, et meie treeneriks on noor neiu Astrid – et miks peaks üldse üks naisterahvas sellise spordiga tegelema ja ega ta ju ometi ise ei saa tugev olla sellel alal, sest noh ürgmehena on jäänud siiski meelde, et sellised spordialad on rohkem meeste pärusmaa. Aga võtke näpust, meie treener suutis mu maailmavaadet antud olukorras muuta kardinaalselt ja teenis väga kiiresti välja mu austuse tema vastu. Ei tasu mainimata jätta, et tegu on oma kaalukategoorias ühe maailma parima naissoost taipoksijaga. Kuigi mõndadel päevadel tuleb laiskus peale, siis kui oled suutnud ikkagi ennast trenni vedada ja trenni läbi teha, on endal väga hea enesetunne ja usun, et selles peitub ka natuke treeneri oskust, jätta täiesti ära väsitatud inimesele selline mõnus tunne sisse peale trenni,” räägib ta.

Eduard toob välja, et suvel on treeningu tegemine oluline, sest sügiseks on muidu kere paks ja treener ei luba puududa.

Baaskursuse lõpetaja Marti Sarapuu sõnab, et mõte mõne võitluspordiga tegelemisest oli peas juba ammu, kuid erinevatel põhjustel polnud tegudeni siiani jõudnud. Nüüd tundus õige aeg. Miks Tai poks? Ta selgitab, et see tundus valikutest kõige huvitavam, kuna on üsna tehniline ning kasutatakse kõiki kehaosi jalad, käed, põlved, küünarnukid).

Tänaseks on ta pool aastat õppinud tehnikat ning kaasa teinud füüsiliselt raskeid treeninguid on viinud tõdemuseni, et alati jõuab natuke rohkem kui ise arvad.

“Olen enda füüsilisi ja vaimseid piire selle lühikese ajaga tugevalt kompinud ning kaugemale nihutanud. Üldine füüsiline vorm on oluliselt paranenud, kuid pikk tee on veel minna,” räägib ta.

Marti ütleb, et sellist spordiala harrastades on treeneril väga oluline roll – esiteks, et treeningud oleksid huvitavad ja mitmekülgsed ning teiseks õige suunamine ja juhendamine. Astridi trennide sisu ei kordu pea kunagi ja on alati mitmekesised ning huvitavad, kuid samas ka õiglaselt rasked.

Ta ütleb, et treeningutesse pausi tegemine pole kunagi hea mõte, väga kerge on motivatsioon kaotada ning kaotatud vormi uuesti tagasi tegema hakata on aeganõudev ja ebamugav tegevus, mille tulemusena paljud ka loobuvad. Seepärast proovib ta ise seda viga vältida.