Allan Adelevitš sai Tallinna MV-l hakkama oma senise suurima saavutusega

19.-20. jaanuarini peeti Tallinna lahtised meistrivõistlused poksis, kus kõige raskemate meeste kaalukategoorias alistas uustulnuk Allan Adelevitš (Avangard) poolfinaalis 4:1 Deniss Fedotovi (Tarm).

Finaalis tuli küll vastu võtta nokaut Ekke Lõhmuselt (Kontakt), kuid Adelevitš on ka 2. kohaga rahul.

„Kogemusi on kindlasti vaja. Olen ainult aasta treeninud. Võib-olla ka strateegia tuleb välja vahetada. Proovida tuleb alati ja kunagi tuleb ka esikoht,“ on ta lootusrikas.

Pole palju neid, kes 27-aastaselt alustavad ja aasta hiljem pealinna meistrivõistlustel finaali jõuavad. Adelevitš pärineb Valgast ja alustas eelmisel aastal seal, tuli siis aga Tallinnasse ja läks tuttava soovitusel Avangardi Viktor Sigajevi juurde treenima. Samal ajal käib ka Albert Starikovi trennis klubis Sofron, et rohkem kogemusi saada. On käinud trennis isegi nii, et ühe käe näpp sai viga, kuid ta poksis siis teise käega.

Valgas kaalus Adelevitš 118 kilo, nüüd teeb väga intensiivselt trenni ja kaal on 110-111 peal. „Kui väliselt vaadata, siis mitte kaal ei läinud maha, vaid kõht läks ära,“ naljatab ta.

Räägime Aleksander Ussikist. Peaks ukrainlane minema raskemasse kaalu? „Kui ta on praeguses kaalus kõik saavutanud, siis võiks minna muidugi. Ma olen vaadanud küll tema matše. Üliraskekaalus oleks rohkem vaatajaid. Roy Jones läks edukalt raskemasse kaalu,“ teab Adelevitš.

Maailma raskekaalu tšempioni tegemistega on Adelevitš kursis, kuid tunnistab kahetsusega, et ei oska rääkida  rahvusvahelise poksiliidu AIBA ja selle presidendi Gufar Rahhimovi olukorrast.

Parema meelega räägib Adelevitš muusikast. Trennis ei saa eriti midagi kuulata, sest harjutajatele antakse ülesandeid, aga kui Adelevitš jookseb, siis ta küll kuulab. Motiveerivat muusikat. Ta kuulab kõike: poppi, rokki, räppi. „Peaasi, et loos on mõte, mis paneb pärast seda arutama. Praegu on palju sellist muusikat, kus on kaks sõna ja kogu lugu,“ arvab ta.

Kes on tema kõige suurem fänn? Allan naerab. „Ma arvan, et mul ei ole veel.“