Mona Pung räägib, et huvi poksi ning võitluskunstide vastu tekkisid tal noorena tänu isale – Mona isa on spordi osas olnud naisele suureks eeskujuks. Juba noorena õpetas isa talle karatelööke, mida Mona naabripoisiga oma lõbuks igapäevaselt tagaaias harjutas. „Oma füüsise ja painduvuse olen saavutanud tänu iluvõimlemisele, mida harrastasin alates kolmandast kuni kaheteistkümnenda eluaastani. Poksi avastasin enda jaoks 8 aastat tagasi kui kohtasin oma elukaaslast, kes käis taipoksi treeningutel. Lisaks hakkas poksiga tegelema ka minu isa ning kaks eratreenerit ongi mul justkui omast käest nüüd lisaks trennile võtta,“ naerab ta.
Mona alustas poksimist Merit Aamisepa käe all viimase poolt loodud grupis nimega „Hiit & Boxing For Lady`s.“ Peale lapse saamist pidi ta aga leidma lähedama asukohaga trennikoha ning sedasi tutvustas Mona elukaaslane talle klubi, kus ta tol hetkel ise treenis. Klubi kandis varem nime Saku Taipoksi Klubi, kuid tänaseks on nime vahetanud ja kannab nime Võitluskool. „Olen külastanud ka erinevaid eratreenreid erinevatest klubidest, aga püsiva trennikohana on mulle kõige südamelähedasem Sakus oleb klubi,“ sõnab Mona.
Mona lausub, et kõige enam köidab teda poksitreeningutest saadav adrenaliin ning tugev füüsiline koormus kogu kehale. Ta peab poksi ka parimaks stressimaandajaks. Lisaks heale füüsilisele vormile annab Mona sõnul poks enesekindlust ja vaheldust igapäeva rutiinist. „Minu jaoks on poks palju enamat kui lihtsalt trenn. Seal lülitad sa ennast välja argipäeva rutiinist ning oled justkui täiesti uues põnevas maailmas. Mis veel mulle poksi juures meeldib on see, et alati on, mida lihvida ning kuhu edasi areneda. On võimalik parandada enda vastupidavust, kiirust, tugevust ning poksi tehnikat,“ selgitab ta.
Minu jaoks on poks palju enamat kui lihtsalt trenn. Seal lülitad sa ennast välja argipäeva rutiinist ning oled justkui täiesti uues põnevas maailmas.
Mona arvates on poks üks mitmekülgsemaid trenne üldse – lisaks võhmale saavad treenitud ka kõik lihasgrupid. Ta usub, et meis kõigis on peidus see „power,“ mis meist vahepeal välja tahab saada. Poksitrenn tõestab kui palju on võimeline inimene arenema ning oma piire ületama. „Hea muusika, toetavad trennikaaslased ning motiveeriv treener on see kuidas ma iseloomustaksin poksi. See energia ning õnnetunne peale treeningut on lihtsalt kirjeldamatu. Ükski teine ala pole minus seda tekitada suutnud. Kui oled leidnud endale motiveeriva trenni muutub ka su elustiil ning valikud. Võid näha muutusi oma igapäeva tegemistes ning ka toidulaual,“ lisab ta.
Oma kõige suuremaks motivaatoriks peab Mona iseennast. Juba esimesest trennist alates tundis ta, et tegu on talle südamelähedase alaga. „Usun, et kui leiad endale sobiva spordiala, polegi sul vaja kedagi teist sind motiveerima. Loomulikult motiveerib mind ka see, mida antud treening minu keha ja füüsilise vormiga teeb. Nähes oma arengut läbi aastate võin tunda enda üle vaid uhkust,“ sõnab ta.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
