Мне нужен бит: Pavel Kamanin orkestreerib kergekeskkaalu

Eesti poksi meistrivõistluste oodatuimas lahingus näitas Pavel Kamanin (Narva PSK), et eelmisel aastal võidetud tiitel polnud mingi juhus.

Noor ja tehniliselt ülivõimas Kamanin ei jätnud Andrei Hartšenko vastu midagi juhuse hooleks ja kontrollis kergekeskkaalu finaalmatši algusest lõpuni, võites täiskasvanute klassis oma teise kuldmedali.

Paveli lemmiklaulja on Basta. „Olen kaks korda käinud Tallinnas Basta kontsertidel,“ ütleb PK. Ühest Spotify uuringust selgus hiljuti, et kõige meelsamini harjutatakse jõusaalis hiphopi saatel. Мне нужен бит. „PSK: What Does It Mean?“ küsis esimene gängstaräpilugu. Kui te oleks öelnud Schoolly D-le, et Paemurru Spordikool, siis ta poleks teid uskunud. Nüüd usub, kui saab koolitust vendadelt Kamaninitelt. Paemurru school of hard knocks. Narvitjaninitega ei jamata. Город дорог.

Schoolly D-l olid ju ka seiklustega plaadikaaned. Räägiti lugu piltidega. Ka Kamaninid jagavad õpetust. Räägivad poeetiliselt poksikinnastega, maalivad ringis hoogsate liigutustega. Каменные цветы. Tukkuma ei tohi jääda. Kes jääb tunnis magama, see saab tukast sugeda. Hartšenko sai sugeda.

PK = ЧК (чистый кайф).

Pavel, kuidas te poksini jõudsite?

Lapsena mängisin jalgpalli. Ükskord käisin vennaga poksivõistlusi vaatamas ja hakkas väga meeldima. Isa on ka poksiga väga tõsiselt tegelenud ja me vennaga otsustasime ka poksitrenni minna. Tänaseks oleme juba 10 aastat poksinud.

Isa ei survestanud? Lubas teil otsustada, mis spordiga tegeleda?

Ei survestanud. Mingi aeg käisime isegi poksis ja jalgpallis korraga. Ma olin siis 1. klassis. Hiljem jäin ikkagi poksi juurde.

Tänaseks päevaks on kõik kolm venda teie peres poksile andunud?

Jah, kõik kolm. Kõige noorem sai just 13-aastaseks. Tegeleb ka poksiga väga tõsiselt. Käib meiega võistlustel kaasas.

Isa nõuanded aitavad teid?

Jah, isa on kogu aeg meiega trennis ja võistlustel. Oli ka tänavu Eesti meistrivõistlustel kohal ja töötas kohtunikuna. Ta kogu aeg toetab meid. Ta on meile nii isa, treeneri kui ka psühholoogi eest.

Enda treeneriks olete valinud Vassili Panovi.

Jah, ta on väga staažikas treener, sai hiljuti 70-aastaseks. Ma õpin Tartu Ülikoolis treeneriks ja tahan kindlasti abistama hakata teda töö juures.

Treeningkoormus õpinguid ei sega?

Päeval õpin ja õhtuti on trennid. Isegi eksamisessiooni ajal käin trennis. Teisiti pole lihtsalt võimalik. Igal reedel sõidan koju ja pühapäeval jälle Tartusse tagasi.

Kuidas on treener õpetanud teid toime tulema kaotustega?

Tegelikult treenime ja valmistume võistlusteks kõik koos. Ta paneb meisse kogu oma hinge. Meie töö on ringis teda selle eest tänada. Ma lähen alati ringi ja keskendun oma tööle ja võidule, mitte muidugi ainult treeneri, vaid ka enda pärast.

Kes on teie lemmikpoksija?

Vassõl Lomatšenko. Juba väiksena jälgisin, kuidas ta poksib. Mulle meeldis, kui ta võitles amatöörina. Mina pean teda parimaks poksijaks oma kategoorias.

Andrei Hartšenko lubas teil tagumiku kuumaks kütta eelmise aasta kaotuse eest. Olite revanšiks valmis?

Jah, kogu mu eelmise aasta ettevalmistus oli keskendatud sellele võidule. Tean, et ka tema valmistus minu vastu väga tõsiselt. Tänavu oli samamoodi. Tegin palju tööd selleks, et temaga finaalis kohtuda.