Täpselt kuu aja pärast, 16. veebruaril stardib Tallinnas Tondiraba jäähallis võitluskunstisari The League. Võitlusspordigala jooksul toimub 12 kõrgel tasemel võitlust, mille seas on vabavõitluse või The League’i reeglitega (mis on kokku pandud K-1 ja muay thai reeglitest) superfight’id, kaks reservlahingut ja õhtu peamine vaatemäng: kaheksa mehe turniir peaauhinnaga 10 000 eurot. Kaheksa mehe turniiri eripära on see, et finalistid peavad õhtu jooksul võitlusringi minema kolm korda. Juhul kui kaheksa mehe turniiril osalejaga midagi juhtub, on reservlahingute võitjatel võimalus turniiriga liituda.
Superfight toob ringi ka Hendrik Themase, kelle K-1 profikontol on 10 võitu (neist 7 nokaudiga) ja 10 kaotust.
Tulite võitlusspordimaailma särava tähena. Millist matši peate oma
suurimaks õnnestumiseks?
Oluliseimaks pean oma esimest profikarjääri võitu. See muutis mu elu. See oli Yakuza Fight II, 19.03.2016. Vastaseks oli Eesti üks parimaid võitlejaid, kes oli ka mu eeskuju. Ma ise tegelesin tol hetkel küll tõsiselt, kuid tipp oli pigem unistus kui eesmärk. Ma uskusin, et võin võita ja ei osanud ka midagi karta, mul polnud midagi kaotada. Aga see hetk, kui võitsin, mõistsin, et kõik on võimalik. Keegi ei sünni tšempioniks, selle nimel tuleb tööd teha, mõni rohkem, mõni vähem, aga kõigil on kaks kätt ja kaks jalga, lõug on lõug. Tuleb vaid kõvasti pingutada.
Keegi ei sünni tšempioniks, selle nimel tuleb tööd teha.
Milliseks oma vormi hetkel hindate?
Mu vorm on parem kui kunagi varem. Ja nii mulle meeldib, alati tuleb olla parem kui eile. Kikkpoksija vormi on raske muidugi mõõdetavalt hinnata, kuid ma siiralt tunnen, et kogu komplekt kokku (jõud, kiirus, tehnika jne) on taaskord parim. Olen pannud palju rõhku sellele, mida trennist väljaspool teen. Trennis ollakse paar tundi, aga päevas on veel mitmeid tunde. Toit, uni ja muud harjumused peavad kõik treeninguid toetama. Areng ei toimu trennis, vaid siis, kui treeningust taastud, lihas kasvab ja tehnika kinnistub.
Millised on võistluseelsed treeningud?
Võistluseelsel perioodil on kvaliteet olulisem kui kvantiteet. Trenn on sisuliselt tehtud, tuleb vaid lihvida. Mul on piiri pidamisega raskusi, tahan isegi liiga palju trenni teha, olen sellest sõltuvuses. Tuletan endale vahel meelde umbes kümne aasta tagust olukorda, kus kergejõustiku võistlushooajal oli trennis plaanis kaugust hüpata. Tegin ühe katse ja mu hea treener Huko Linnas ütles, et aitab. Ise mõtlesin, et võiks veel teha 10 hüpet või nii. Aga nüüd mõistan, et üle vindi ei tohigi asju keerata. Maksimaalne sooritus tuleb võistlusmomendiks jätta.
Iga ostetud pilet toetab 1 euroga koolikiusamisevastast kampaaniat. Kas
olete selle teemaga ka isiklikult kokku puutunud?
Koolikiusamine on midagi, mis võib inimesega pikalt kaasas käia. Tuleb sellega võidelda. Kõik algab kodust. 1-2-aastane laps ei kiusa ega märkagi, et keegi on teistmoodi. Algklassides seda aga juba esineb. Kiusaja kompenseerib midagi, mida ta saab või ei saa mujalt või ta lihtsalt ei tea paremini, tal pole eeskuju. Probleem on kiusajas, ohvrid on juba sümptomid. Tuleb küsida, kuulata ja rääkida, probleem üles leida, mitte ainult karistada. Nägin koolis, kuidas kedagi, kes oli paksem või vaesem, kiusati nii sõnadega kui ka füüsiliselt.
Kiusaja kompenseerib midagi, mida ta saab või ei saa mujalt või ta lihtsalt ei tea paremini, tal pole eeskuju.
Kuidas saate aidata kiusamise vastu? Kuidas iga inimene saaks?
Lastel on vaja eeskuju! Kui kodus keegi ei õpeta, et midagi on valesti, siis on hea, kui lastele tuntud muusikud, meelelahutajad või sportlased ütlevad, et kiusamine pole lahe. Kiusajatele ütleks, et kui sulle keegi ei meeldi, siis pole hullu, tee oma asja ja hoia eemale. Kui sind kiusatakse, siis tea, et sulle ei saa haiget teha miski, millest sa ei hooli. Ja kui hoolid, siis suuna see kiusamine enda kasuks, kasuta energiana. Leia omale mingi hobi, näe seal vaeva, saa parimaks, siis on sul enesekindlus ja keegi ei saa seda võtta.
Lastel on vaja eeskuju!
Mida võitlusspordiga tegelemine on teile andnud?
Võitlussport andis mulle eesmärgi. Tundsin ära, et see sobib mu iseloomule kõige paremini. Elu ongi võitlus, raskuste ületamine. Inimestele meeldib mugavus, istud diivanil, tellid äpist toitu jne, aga see on igav, täielik jama. Mulle meeldib, kui ma pingutan hambad ristis trennis või poksiringis, kus keegi üritab mind veel murda ja ma võitlen vastu ega lase sellel juhtuda. Sellisest võidust enda ja teiste üle saan tõelist saavutustunnet, see annab elule väärtuse.
Võitlussport andis mulle eesmärgi.
Mis peale spordi veel teie ellu mahub?
Päevad on hommikust õhtuni täis, igav pole. Mul on pere, väike poeg. Alati pole piisavalt aega, aga on nagu on. Õnneks on lähiringis kõik väga toetavad ja mõistvad. Ülikoolis õppisin finantsi ja teen erialast tööd. Tööandja on lahe kutt ja kui tööasjad korras, siis kontoris istuma ei pea.
Millistest välisturniiridest on plaanis sel aastal osa võtta?
Välisvõistlusi vaatan selle pilguga, et seal peab olema midagi paremat. Lihtsalt reisimise pärast kuhugi ei kisu, meil on kodus tasemel üritused ja tuuakse tugevaid välisvastaseid. Hetkel on aprillikuuks üks pakkumine laual. Kui midagi konkreetsemat paigas, siis saab rääkida.
Millised on selle aasta unistused, eesmärgid seoses võitlusspordiga?
Tahan anda oma absoluutse parima. See tähendab treeninguid, fight’e ja täielikku režiimi. Tahan aasta lõpus tagasi vaadates mitte teha endale etteheiteid – ah, seal lõin käega või tookord panin öö läbi pidu ja seetõttu kannatasid treeningud. Tean, et kui olen ise parem, siis tulevad ka kõik võidud.
The League’i turniirist võtab osa Mirkko Moisar. Kui palju talle kaasa elate?
Mirkkole elan väga kaasa. Me vahel ka treenime koos. Mirkko on tõeline võitleja. Temaga on superhea sparrida, lööb tugevalt, on võhma ja kogemust. Ta on selline mees, et ükskõik kui väsinud ta ka poleks või kui kõvasti teda lööd, tuleb ta ikka edasi, ja tuleb ja tuleb.
Tegemist on esmakordselt Eestis toimuva suure rahalise auhinnafondiga turniiriga. Kui palju loeb võitlejale suur auhinnafond?
See on väga suur asi ja siinkohal aplaus korraldajatele ja toetajatele. Kaheksa mehe turniir pole lihtne asi, kolm vastast ühel õhtul, võitja peab väga palju vaeva nägema ja lõpus ootab ka vastav preemia. See tõstab taset. Auhinda saab enda arengusse investeerida. Treeninglaagrid, treenerid, kvaliteetne varustus ja toit – kõik maksab. Kuid siiski, võitlejale on suurim auhind see, kui matši lõpus on ta ainuke, kes seisab kaks kätt taeva poole.
Monika Kuzmina
Toimetaja
info@goodfight.ee
