Kaupo Arro peab Xplosionil poksimatši Jaroslav Juroviga.
Kaupo viimasest matšist on möödas kolm aastat. Tal oli enne seda viiest matšist viis võitu. Kuues toimus Mirkko Moisariga. Kaupo kaotas napilt 74-78, 76-76, 75-78.
„Leppisin endaga kokku, enne kui tuli Mirkkoga matš, et kui täna ei tule, siis tuleb kindlasti paus teha, sest ma tundsin juba ise enne ettevalmistust või selle ajal, et kui ma selle matši vastu võtsin, siis see ei olnud päris see, mida poksija mõttes vaja oleks. Kuidagi oli palju segavaid faktoreid, mis ei ole mitte kellegi teise süü kui ainult iseenda, aga ma ei olnud lihtsalt kohal ja mõtlesingi: kui ma ei suuda nii palju keskenduda, et Mirkko-suguse mehe vastu korralikult valmistuda, just psühholoogiline valmisolek matši jaoks, siis on aeg teha vähemalt paus, kui mitte lõpetada,” ütleb Arro.
Pakkumisi on ka enne tehtud ja ta oleks peaaegu varem tagasi tulnud, aga tunne ei olnud ka see. Seekord Mirkko küsis abi, et teeks koos trenni ja aitaks valmistuda. Tema vend Markko ei saanud Xplosionist osa võtta ja Mirkko utsitas, et äkki Kaupo teeb ka natuke ikka. Kaupo otsustas, et võib praegu teha. Saab vähemalt kellegagi koos poksida ja väike tuhin tuli ikka sisse. „Kui on selline korralik sparrimine, siis tuleb tunne tagasi,” räägib ta.
Mirkkoga asjaajamisest – ütlesid, et Mirkko palus. Kuidas Mirkko palumine välja näeb? Me teame küll Mirkkot; ta ütleb lihtsalt, et teeme ära.
Umbes nii oligi. Poksisime ükspäev ja siis ta tuli küsis, et äkki ma tahaks ka ikka teha: teeme ära, saame koos valmistuda ja kõik on hästi.
Koroonaaeg – kui palju sa oled saanud trenni teha ja üldist vormi hoida?
Üldist vormi ma hoian nii palju, et ma treenin saalis kogu aeg, teen tihti trenne lihtsalt enda jaoks kaasa ja nii ma vormi hoiangi. Puhtalt endale keskendunud ma varem ei olnud, nüüd tänu sellele, et saime Mirkkoga sparri teha, sain ma natuke rohkem endale keskenduda. Koroonaaeg on selles mõttes hea, aga üldises pildis mitte.
Kõrvale jäämine ja pausi tegemine – väga tihti tuleb sportlastel languseid, mis tegelikult aitab. Millest see tuleb? Millal on õige aeg maha võtta?
Ma arvan, et see on peas kinni kõik. Sa pead seda ise tunnetama, kui sul ikka ei ole 100% seda tahtmist seal ringis olla. Minu puhul näiteks ma ei elanud seda võitlusnärvi läbi. Kui sa ennast ei suuda võita, siis minu meelest ei suuda ka kedagi teist. Kui on tegu normaalse vastasega. Täpselt see case oli mul ja ma arvan, et see on paljudel. Kui sa endaga ei pea seda matši ära, siis ei ole mõtet ringi ka minna.
Selgita, mida iseenda võitmine tähendab sõdalase vaatevinklis.
See tähendabki, et sa tead, et vastane on tugev, tuleb hirm. Need hirmud tuleb kõik läbi elada ja tuleb endast võitu saada ning aru saada, et sa suudad olla vastasest parem. Ennekõike ongi endast võitu saamine: kui sa seda läbi ei ela või sa ei suuda ennast võita – ma olen mõlemat varianti kogenud -, siis on väga halb tulemus ja kui sa lihtsalt seda võitlust ei peagi läbi elama, sul ei tulegi seda hirmu, sa oled liiga ükskõikne, siis samamoodi, sa ei suuda endast 100% anda.
Meenutame mõnda kõige ägedamat matši sinu enda jaoks. Milline on olnud sinu elu matš?
Väga keeruline küsimus. Neid kõrgetasemelisi matše on palju olnud. Kui mul oli käevigastus, kus ma olin ka aasta aega eemal, olekski võinud nüüd tagantjärgi öeldes olla eemal poolteist aastat, siis oleks väga hea olnud tagasi tulla, sest kui ma tagasi tulin, siis ma tegin kohe käele haiget. Esimene matš, mille tegin peale vigastust, tahtmine oli ülimalt suur ja tehniline pool lagunes täiega ära. Ma lõin vastase põrandale, aga see võimendas veel rohkem, ma lagunesin veel rohkem laiali, ma ei suutnud ennast kontrollida, sest ma olin liiga kaua eemal olnud. Ka see emotsioon, mis peale võitu tuli, sest ma olin ainuke eestlane, kes tookord võitis, Eesti – Itaalia maavõistlus… Ma olin põhimõtteliselt pärast riietusruumis pisarates, sest see kõik, mida ma läbi elasin selle vigastuse tõttu, see oli minu jaoks isiklikult väga suur asi, et ma suutsin peale pikka eemalolekut võita.
Kui palju sina vastase osas ettevalmistusi teed?
Nagu ma varem ütlesin ka, siis ma seekord väga vastasele ei keskendu. Keskendun iseendale ja sellele, mida ma ringis teha tahan, mida ma peaks suutma ja oskama. Kõik oleneb sellest, kas närv tuleb sisse. Täna oli natuke kaalumise sabin sees. See on normaalne. Vaatan, kuidas homme tunne on. Tahangi seda tunnet tunda, mis tekib ringis olles. Tahan tunda seda õiget tunnet. Kui ikka on närv, siis kõik tuleb läbi elada.
Oled sa peas võitnud?
Jah, kui sa suudad peas võita, siis see on minu jaoks kõige olulisem. Ei keskendu nii palju vastasele, vaid pigem endale.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
