Maadleja Viktoria Vesso suureks unistuseks on pääseda Pariisi olümpiale 2024. aastal. Kuidas tulevikulootuseks nimetatud maadleja võitlusspordi juurde jõudis ja mis teda ala juures enim köidab?
Viktoria Vesso. Foto: Tuuli Nele Valgma
7-aastaselt öeldi, et oled liiga noor, tule aasta pärast uuesti!
Viktoria meenutab, et kuna tal teist spordiala parasjagu silmapiiril ei olnud ning talle soovitati proovida maadlustrenni, siis mõtleski ta, et miks mitte proovima minna. Kuna ka Viktoria vennad käisid maadlemas, siis polnud tal raske valida kuhu spordiklubisse minna. „Mäletan, et tahtsin maadlusesse minna juba 7-aastaselt, aga siis mind ei võetud. Öeldi, et olen liiga noor, tule aasta pärast uuesti. 8-aastaselt läksin uuele katsele ja siis võeti mind trenni. Maadlus hakkas mulle kohe meeldima,“ räägib Viktoria ja lisab, et huvi võitlusspordi vastu sai alguse siis, kui treener võttis teda Jõgevale võistlema ja kui ta kohe esimesel võistlusel sai esimese koha. „Arvan, et just siis tekkis suur huvi selle võitlusspordi vastu.“
Viktoria Vesso ja Sander Reemets. Foto: Maria Kilk
Elu esimene trenn
Viktoria lausub, et oma päris esimest trenni ta enam ei mäleta, sest sellest on möödas juba 13 aastat, aga ta arvab, et see oli umbes selline nagu hetkel väikestel lastel maadlustrennis on – algab jooksmisega, siis akrobaatika, müramine ja seejärel lahedad mängud.
Viktoria Vesso. Foto: Maria Kilk
Mis motiveerib võistlema?
Viktoria sõnab, et maadluse juures köidab teda see, et see on hästi mitmekülgne ala ja teiseks, et see on kahevõitlusala. „Mitmekülgsuse all pean silmas seda, et peale maadlustrenni on veel jooksutrennid ja jõusaalitrennid,“ räägib ta ja lisab et võistlema motiveerib teda soov seda tööd, mida nad treeneritega igapäevaselt teevad, tulemusteks realiseerida.
Foto: Maria Kilk
Valusaim kaotus
Viktoria tõdeb, et ei saa välja tuua kindlat kaotust, kuna neid on olnud mitu, kus on pidanud oma õppetunnid läbi käima. Ta toob aga välja selle, et kõik valusad kaotused, mis on talle osaks saanud, on toimunud tiitlivõistlustel. „Kõigi kaotuste juures on olnud oma lugu, et miks nad just nii valusad on,“ selgitab ta ja lisab, et põhjus, miks ta ei saa ühte kindlalt välja tuua, on ka see, et need on olnud õppetunnid, mis on olnud kõik nii sarnase väärtusega ja millest on ta ise õppinud, et neid valusaid kaotusi rohkem ei tuleks.
Kui Viktoriale ongi võistlusel saanud osaks kaotus ja ta on sellest võistlusest puhanud ning värskena treeningute juurde tagasi tulnud, siis ühtlasi ka analüüsitakse ja käiakse matš samm sammult läbi.
Suurimad eeskujud võitlusspordis
Viktoria tõdeb, et hetkel tema suurimaks eeskujuks on Epp Mäe. „Ta on Eestis parim naismaadleja, kellel on ette näidata nii EM-ilt kui MM-ilt palju medaleid.“ Enamus sportlasi, keda Viktoria sotsiaalmeedias jälgib, on samuti maadlejad.
View this post on Instagram
Suurimad saavutused spordis
Maailmameistrivõistlused U20 MM 2021 -65 kg Ufa III koht, Euroopa meistrivõistlused U17 EM 2017 -60 kg Sarajevo II koht, U17 EM 2018 -65 kg Skopje III koht, U20 EM 2019 -65 kg Pontevedra V koht, U20 EM 2021 -65 kg Dortmund III koht, U23 EM 2022 -65 kg Plovdiv III koht, Täiskasvanute EM 2022 Budapest V koht, Eesti meistrivõistlused 3x Eesti täiskasvanute meister ja 10x Eesti noorte meister. „Need on minu parimad tulemused tippspordis ja kuna ma töötan iga päev selle nimel, et üks päev olla nii Euroopa kui ka maailmameister ja suuremas pildis olümpiavõitja, siis iga tulemus näitab seda, et me liigume õiges suunas.“
Kus ja kellega Viktoria treenib?
Matitrenne teeb Viktoria erinevates kohtades Tallinnas, jõusaalis käib Golden Clubis ja jooksutrenne teeb tavaliselt erinevatel terviseradadel. „Eestis on mul raske matitrenne teha, kuna mul pole väga vastaseid. Eestis on mul lahendatud maadlustrennid nii, et kui on õppimistrennid, siis käin erinevaid olukordi läbi klubikaaslase peal, aga kui on maadlus, siis abistab mind Ukraina vabamaadleja. See on ka üks põhjusi, miks käin palju laagrites välismaal, et saaksin maadelda tüdrukutega,“ selgitab ta.
Kui oluliseks peab Viktoria head treenerit?
„Pean head treenerit väga oluliseks, kuna tippspordis liiguvad sportlane ja treener koguaeg koos ja peavad palju koos olema laagrites. Minu jaoks peab olema üksteise mõistmine ja hea töösuhe,“ sõnab ta treeneri ja sportlase omavahelise läbisaamise kohta.
Viktoria tavaline päev näeb välja selline
Viktoria ärkab tavaliselt kell 9.00, seejärel teeb hommikusööki ja sööb. Kell 11.30 algab esimene trenn, kas siis jooksuga metsas või jõutrenn jõusaalis. See kestab kuskil poolteist tundi. Peale seda kui ta koju jõuab, valmistab ta kohe lõunasöögi ja sööb. Seejärel Viktoria puhkab natukene, väike vahepala ja teine trenn algab umbes 17.30, mis kestab kaks tundi. Koju tagasi jõudes, sööb Viktoria kergelt midagi, toimetab ja seejärel läheb magama.
Viktoria hobid
Viktoria räägib, et kuna tegeleb tippspordiga, siis pole tal väga palju vaba aega millegi muuga tegelemiseks. Samuti viibib ta palju välismaal laagrites. Kui tal vaba aeg tekibki, siis tal on kaks hobi, millega tegeleb: esiteks mängib Viktoria põikeflööti ja teiseks käib mängimas discgolfi.
Viktoria moto, mille järgi ta elab
„Mõtlen suurelt. Kui ma midagi väga soovin ja usun sellesse, siis annan endast kõik, et ma selle ka 100 protsenti saavutaks.“
Viktoria tulevikuplaanid
Viktoria tõdeb, et on inimene, kes pigem vaatab, mis tulevik toob. Hetkel tahab ta tegeleda tippspordiga, maadlust hästi teha ja täielikult sellele pühenduda. „Naudin kõike, mida teen ja teen ainult neid asju, millest rõõmu tunnen – nii tahan ka tulevikus teha.“
Mida annab võitlusspordiga tegelemine?
Lisaks heale füüsilisele vormile annab Viktoria arvates võitlusspordiga tegelemine juurde ka enesekindlust, tahet saavutada alati parimat, vastupidavust, stabiilsemat närvisüsteemi, oskust pingetega toime tulla, keskendumise oskust, reaktsiooni kiirust ja koordinatsiooni.
Lõpetuseks toob Viktoria välja ka kolm põhjust, miks tegeleda maadlusega:
- Arendab kõiki lihasgruppe.
- Tegemist on väga mitmekülgse alaga.
- Lisaks on maadlus ka hästi loominguline ala.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
