Oskar Künnapuu on üks neist kodumaa treeneritest ja võitluskooli juhtidest, kelle töö noortega on toonud silmapaistvaid tulemusi. Ta on õpetaja, mentor ja sageli ka isafiguur paljudele, kes tema käe all treenivad. 14. detsembril toimunud Eesti Meistrivõistlustel taipoksis, rääkis Künnapuu GoodFightile nii oma õpetusmeetoditest, võistlustest kui ka unistustest.
Kuigi Künnapuu peab üheks oluliseimaks aspektiks enne tähtsaid matše just keskendumist, siis sama oluline on tema arvates osata ka pärast võitlust vastasega sõbralikult edasi suhelda. “Oma poistele proovin alati õpetada, et enne matši tuleb keskenduda – pärast viskate üksteisele jälle käppa ja olete sõbrad edasi.”
“Oma poistele proovin alati õpetada, et enne matši tuleb keskenduda – pärast viskate üksteisele jälle käppa ja olete sõbrad edasi.”
Võidu koju toomisel mängib Künnapuu arvates aga olulist rolli oskus võitu visualiseerida. See tuleb tema sõnul eriti hästi välja just väiksematel sportlastel, sest nad on suured unistajad. “Vanematel kipub see oskus kaduma, sest nad mõtlevad liiga kinniselt. Aga olen rääkinud, et kui hommikul ärkad tundega, et oled võitnud, siis tavaliselt nii ka läheb.”
“Olen rääkinud, et kui hommikul ärkad tundega, et oled võitnud, siis tavaliselt nii ka läheb.”
2024. aasta on olnud Künnapuule edukas – Sakus asuv klubi laienes ja sai juurde veel teisegi saali, sest huvilisi oli rohkem, kui olemasolev ruum mahutada suutis. “Noortega töö nõuab palju energiat, aga see on just see, mis mulle meeldib,” rõõmustas Künnapuu.
“Noortega töö nõuab palju energiat, aga see on just see, mis mulle meeldib.”
Samas tunnistab treener ka murekohti, mis võitlusspordimaailmas hetkel väga aktuaalsed on. Paljud väikesed klubid sulgevad uksi ja võistluste korraldamine muutub keerulisemaks, sest vahendid jäävad napiks. Õnneks on Künnapuu sõnul nende klubi hästi toetatud, peamiselt tänu Saku vallale, kes panustab laste treeningutesse ja võistlustesse. Samuti on neil toetajaid ka ettevõtjate seas, kes on tulnud appi nii varustuse kui ka noorte talentide arendamise osas. “Oleme hästi hoitud,” tunnistab Künnapuu.
Künnapuu unistus treenerina on oma sportlasi aina kaugemale viia, anda neile võimalus jõuda maailmatasemel võistlustele ja kogeda poolprofessionaalsete matšide võlu juba varakult. “Kui võitled kogu aeg ainult amatöörina, siis lõpuks võib isu otsa saada,” arutles ta. Sellegipoolest on Künnapuu täna rahul sellega, kuhu Eesti võitlusspordi areng on jõudnud, ning usub, et oluline on olemasolevat tööd võimendada ja edasi liikuda.
Monika Kuzmina
Toimetaja
info@goodfight.ee