Eesti taipoksiringkond on saanud suure panuse perekond Karidelt, kelle kolm poega on näidanud sihikindlust ja võitlusvaimu nii kodumaal kui ka rahvusvahelistel areenidel. Heret, kes on poegadele toeks nii ema kui ka eestvedajana, rääkis Eesti taipoksi meistrivõistlustel poegade saavutustest, unistustest ja spordi olulisusest nii vaimsele kui füüsilisele tervisele.
Kari sõnul oli nende pere aasta tipphetk, kui kõik kolm poega saavutasid võistlusel kuldmedalid. Samas jagus ka parasjagu väljakutseid: “Danil käis nii MM-il kui Kosovos võistlemas, kus ta kahjuks poolfinaali ukse taha jäi. See tegi talle haiget, aga nagu ikka – kaotused õpetavad,” jääb Kari positiivseks. Tema sõnul on tähtis mõista, et rahvusvahelistel võistlustel alles alustades, tuleb arenguga järjepidevalt edasi liikuda.
Lisaks oma perekonna abistamisele on ka Hereti elukutseks teisi aidata – ta töötab arstina, mis tähendab sageli pikki vahetusi. Pingelise töö kõrvalt leiab Heret aga aega, et ka ise poksitrennidesse jõuda. “Selline trenn laeb maha kõik pinged. Peale trenni lähen öövahetusse ja tunnen end nii energilisena, et kolleegid küsivad, mis ma teinud olen,” naerab Kari. Tema sõnul on sport imeline võimalus, et hoida nii oma vaimset kui füüsilist tervist. “Sa võid vahel füüsiliselt väga väsinud olla, aga pärast poksitrenni tunned, kuidas energiat on nii palju rohkem, kui enne. See on täiesti müstiline,” räägib Kari spordi positiivsest mõjust.
“Selline trenn laeb maha kõik pinged. Peale trenni lähen öövahetusse ja tunnen end nii energilisena, et kolleegid küsivad, mis ma teinud olen.”
Kolme poja treeningud ja rahvusvahelised võistlused nõuavad loomulikult ka omajagu kulutusi. Siinkohal on Heret väga tänulik kõikidele, kes Karide perekonna treeningutele õla alla on pannud. “Mina panen kõik ennastsalgavalt poiste treeningutele, aga sellest üksi ei piisa. Õnneks on ka Saku vald ja teised toetajad olnud meie perele suureks abiks. On inimesi, keda me ei ole isegi kunagi kohanud, aga kes on otsustanud meid aidata. Ilma nendeta oleks palju raskem meie poegade unistusi täita,” sõnas Kari tänulikult.
On inimesi, keda me ei ole isegi kunagi kohanud, aga kes on otsustanud meid aidata. Ilma nendeta oleks palju raskem meie poegade unistusi täita.
Kõik Hereti pojad näevad enda tulevikku profispordis. “Eesmärk on, et nad saaksid ennast maailmas proovile panna. Eesti on väike ja siin hakkavad vastased korduma. Rahvusvaheline kogemus on väga oluline, et poisid saaksid areneda,” rääkis ta. Lisaks on Hereti vanim poeg Danil tunnistanud, et soovib tulevikus saada treeneriks ning õppida kõrvale ka psühholoogiat, et oma tulevasi treenitavaid ka vaimselt toetada.
Rahvusvaheline kogemus on väga oluline, et poisid saaksid areneda.
Kuigi võiks arvata, et võitlusspordiga tegelevate poegade ema jaoks on poiste eluviis küllaltki pingeline, rõhutab Kari, et tegelikult hoiab spordiga tegelemine noored hoopis õigel teel. “Ma tean, et kui nende midagi juhtuma peaks, siis on see trennis või võistlustel, mitte tänaval lollusi tehes,” selgitab Heret.
Monika Kuzmina
Toimetaja
info@goodfight.ee