Kaie Višnevski on poksitreeneriks Saku ning Kiili Võitluskoolis ja vajadusel asendab trenne ka Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemias. Ta sõnab, et huvi poksi vastu sai alguse siis, kui viis trenni oma poja, kes on temast aasta kauem alaga tegelenud. „Tänaseks on ka tema oma treenerikutse omandanud ning igaveseks taipoksiga seotud,“ naerab Kaie.
Üks samm korraga. Ole teistele toeks ning seda hinnatakse!
Ta meenutab, et kui tema poksiga alustas, siis naisi veel trennides väga ei käinud või kui käiski, siis vaid mõned üksikud. Poks tundus aga lahe spordiala ning Kevin Renno julgustusel sai esmakordselt ka trenni tuldud. „Päris mitu aastat oli nii, et naisi võis ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Nüüdseks on olukord muutunud ning naisi on väga palju. Mu meelest on see üliäge, et kõik saavad tegeleda just sellega, mis neile meeldib ning pole mingeid piiranguid. Ja et trenni saab teha ka ilma sparringuta, kes soovib,“ sõnab ta ning lisab, et kui tekkis otsus ka ise treeninguid andma hakata, sai ta kõige enam inspiratsiooni oma trennikaaslastelt. Kaie vaatas neid ning mõtles, et vau, kus sellel tüübil on alles hea ja tugev low kick. Või kuidas ka tema ise saaks oma käelöögid sama tugevaks nagu Oskaril on. Või kuidas ta suudaks combosid sama hästi läbi mõelda nagu Fred. „Mingil hetkel, kui juba üht-teist omandanud olin, siis hakkasin rohkem pöörama tähelepanu ka laste trennidele. Ilmselt seetõttu, et mul poeg ka selleks ajaks juba võistles. Seega hakkasin andma teiste laste vanematele tagasisidet, kuidas nende lastel tegelikult trennis läheb, mida uut nad seekord trennis õppisid ning olin üldse julgustavaks pooleks. Ja nii ta läks,“ lausub ta.
Foto: Lii Raasuke
Peale hea füüsilise vormi annab poks juurde ka enesekindlust
Kaie leiab, et kõik inimesed võiksid õppida mingit võitlussporti – pole vahet, mille valid, peaasi, et midagi proovid ja teed. Ta sõnab, et poks annab peale hea füüsilise vormi veel ka enesekindlust juurde. Lisaks on see spordiala, kus unustad trennis olles oma päevased argimured ning saad end välja elada, et olla edasi just selline hea, hooliv ja tasakaalukas inimene nagu olema peaksid. „Naiste trennides on rohkem juures ka seda üldfüüsilist poolt ja rasvapõletust. Ehk kui peale trennis käimise tegeled veel lisaks ka oma toitumise ning vaimse poolega, siis saad ühe imelise väljanägemisega naise sealt trennisaalist välja tuua! Pole kahtlustki,“ usub ta.
Hoia ja austa oma treeningpartnerit! Ta on kulla väärtusega!
Poksis pole paariline su vastane, vaid partner, kellest pead hoolima ja usaldama
Treeninguid andes on Kaie motoks endiselt lause, et igaüks teeb oma trenni ise. Ehk kui tuled trenni, annab Kaie kõik vajalikud asjad ette, ise pole vaja mitte midagi välja mõelda – lihtsalt tee. Samamoodi ka toitumisega – kui on vaja abi, aitab Kaie toitumise üle vaadata ning üheskoos leitakse lahendused. „Siiski sõltub kõik sinust endast, mida ning kui palju sa siis lõpuks ise soovid ning millised eesmärgid omale võtad. Olen aru saanud, et väga paljudel on murekohaks see, et tahaks küll end liigutada, kuid üksi pole piisavalt motivatsiooni. Sellepärast ongi grupitreeningud head, et sa pole üksi! Teised soovivad samuti trenni teha ning koos on alati kergem. Poksis on aga trennis olles see, et su paariline pole su vastane vaid sparringupartner kellest pead hoolima ning keda pead hoidma ja usaldama. Ehk et kui tuled trenni ja paarilise kohe nokki lööd, siis mida värki? Kellega koos sa siis treenid? Ainult koos temaga saad katsetada ja õppida erinevat tehnikat, erinevaid võimalusi, uusi asju. Hoia ja austa oma treeningpartnerit! Ta on kulla väärtusega! Ja kui ikka nagu tahaks mingit vastast ka? Davaika – teeme trenni, õpime ja lähme ringi,“ julgustab ta.
Foto: Tomy Säde
Kuula oma keha
Ta selgitab, et eelneva hea füüsilise vormi olemasolu ei vasta absoluutselt tõele. Tuleks hakata ennast liigutama ning teha seda, mis iganes su meele heaks teeb. Kui tahad proovida taipoksi, siis löö selg sirgu, haara kaasa joogipudel ja tule trenni. „Tahan näha inimest, kes sind viltu vaatab või ütleb, et sa pole piisavalt heas vormis vms. Show me! Arvesta aga kindlasti sellega, et poksitrennid ongi füüsiliselt rasked. Ehk et ära hakka end kohe n.ö üle tõmbama, vaid kuula oma keha ning kui on vaja ikkagi pausi vahele, siis tuleb see ka teha. Eriti just alguses. Või kui on olnud vahel suvepuhkus 3 ilusat kuud ning oled selle aja jooksul vaid jalutamas käinud, siis alguses ongi raske. Keha mõtlebki, et oota mis nüüd hakkabki nii olema või? Kui ma eelnevalt mainisin seda, et hoia oma treeningpartnerit, siis sellega on ka selline lugu, et mingisugune füüsiline kontakt siiski on ja peabki olema. See tähendab seda, et tuleb oma paarilisega kokku leppida see piir, milline see kontakt siis olema hakkab. Ehk et ei oleks seda, et sa kas kardad oma paarilist või tema sind. Nii tema kui ka sina peaksite saama siiski normaalselt trenni teha. See kujuneb ajaga välja, aga karta pole siin midagi – mina treenerina vaatan ja jälgin. Ja loomulikult sekkun, kui vaja. Ehk et suhtle oma paarilisega. Ja kui ta ei kuula, siis räägi mulle,“ annab Kaie nõu.
Foto: Tomy Säde
Nii mõnedki parimad sõbrad on leitud just trennisaalist
Treener lisab, et ühtne meeskond sünnib trennis siis, kui kõigil on ühine eesmärk ja selle nimel tehakse tööd. Ollakse tähelepanelikud nii enda kui ka teiste suhtes ja positiivselt häälestatud. Paha tuju tuleks jätta ukse taha ning mõelda sellele, et sa saad, tahad ja suudad. „Üks samm korraga. Ole teistele toeks ning seda hinnatakse! Ja usu mind – nii mõnedki parimad sõbrad on just trennisaalist leitud!“
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
