14. märtsil toimunud võitlusõhtul The League 11 oli kohal ka Meelis Lao, kelle seos poksiga ulatub pikkade aastate taha. Matšide vahel rääkis ta nii sellest, kuidas ta omal ajal võitlusspordi juurde jõudis, miks peab ta poksi Eestis oluliseks spordialaks ning kellele ta üritusel kõige rohkem kaasa elas.

Lao meenutas, et leidis tee poksi juurde üsna elulisel põhjusel. „Vanemad sõbrad ikka piinasid mind ja sellepärast hakkasingi poksis käima. Oli soov neile vähemalt vastu saada.“ Aastatega on tema jaoks aga selgunud, et võitlussport annab palju rohkemat kui ainult oskuse end kaitsta. „Võitlussport annab sulle refleksid, tunnetuse, mis su ümber toimub ja reageerimiskiiruse.“
„Võitlussport annab sulle refleksid, tunnetuse, mis su ümber toimub ja reageerimiskiiruse.“
Kuigi aktiivse sportlase roll on jäänud seljataha, hoiab Lao ennast jätkuvalt vormis. „Ma käin 3–4 korda nädalas jõusaalis, korra-kaks üritan natuke kotti lüüa ja värskes õhus aeroobset trenni teha. Hoian end ikka vormis.“ Personaaltreenerit tal selleks vaja ei lähe. „Ma olen iseendale imeline personaaltreener. Mul on selleks kogemust piisavalt.“
The League’il tõi Lao esile noore poksija Sander Reemetsa, kelles ta näeb väga suurt potentsiaali. „Ma väga loodan, et Sander Reemets kasutab ära oma täielikku potentsiaali, sest siiamaani on ta kasutanud ära sellest ainult ehk veerandi. Tal on tohutu potentsiaal,“ märkis Lao.
Poksi vaatavad maailmas sajad miljonid inimesed, seal on võistlus, seal on tase, parimad vennad saavad matšides sadu miljoneid.
Lisaks tõdes Lao, et tema hinnangul pööratakse Eestis väga suurt tähelepanu K-1le, samal ajal kui poks on jäänud tagaplaanile. „Eestis on rõhk K-1l ja kui võrrelda K-1 ja poksi, siis need on nagu jalgratas ja turboreaktiivlennuk.“ Tema sõnul räägib poksi kasuks juba selle ala globaalne kaal. „Poksi vaatavad maailmas sajad miljonid inimesed, seal on võistlus, seal on tase, parimad vennad saavad matšides sadu miljoneid. K-1 on umbes nagu kuuendas reas tagapingis, kuhu keegi ei vaata. Sellest on väga kahju, sest tegelikult tahaksin kuidagi ka poksi uuesti au sisse tõsta.“

Ringi ääres istudes tekib tal vahel endiselt tunne, et tahaks ka ise sekkuda ja endast noorematele midagi ette näidata. „Ma vaatan vahel neid meie poisse ja mõtlen, et mida ta teeb seal, miks ta ei tee seda, kas ma pean minema ette näitama? Veri vemmeldab ikka ju.“







