The Clash 3 oli fotograaf Ave Pärna jaoks ehe võitlusspordiõhtu – selline, kus miski ei olnud üleliigne ega kunstlik. Kaamera ette jäid mitte ainult löögid ja liikumine, vaid ka vaikus, pingelangus ja need hetked, kus kogu vastasseisu olemus on korraks justkui õhus kinni.
“Sellel üritusel ei olnud midagi üleliigset – ainult sportlased, nende ettevalmistus ja hetked, kus kõik pannakse mängu. Kõige eredamalt jäi mulle sellest õhtust meelde see emotsionaalne amplituud: rahu enne matši, plahvatuslik intensiivsus puuris ja vaikus pärast. See kontrast on midagi, mida ei saa lavastada,“ kirjeldab Pärn. Just selline amplituud – vaikus ja plahvatus, kontroll ja kaos – on see, mis tema jaoks teeb võitlusspordi visuaalselt eriliseks.
Kõige eredamalt jäi mulle sellest õhtust meelde see emotsionaalne amplituud: rahu enne matši, plahvatuslik intensiivsus puuris ja vaikus pärast. See kontrast on midagi, mida ei saa lavastada
Kui kohtuvad kaks maailma
Kohapealset meeleolu kirjeldab Ave kahe maailma kohtumisena. “Minu jaoks oli kogu The Clash 3 dokumentaalne ja samas ka filmilik. Intensiivsus oli pidevalt õhus, aga mitte kaootiline – pigem keskendunud. Valgus, liikumine ja inimeste reaktsioonid lõid stseene, mis meenutasid filmikaadreid, kuid kõik oli päris.“ Tema jaoks on oluline, et pilt ei muutuks kunstlikuks. Ka filmilikud kaadrid sünnivad siis, kui olukord ise selleks ruumi annab.
Oluline on see, mis toimub löökide vahel
Fotograafina kaldub Ave dokumentaalse reportaaži poole, ka siis, kui tegemist on action-spordiga. “Mind huvitab rohkem lugu ja emotsioon, kui ainult tehniliselt ideaalne löök või liikumine.“ Tema sõnul räägib võitlusspordis väga palju see, mis toimub löökide vahel. „Kehakeel, pilgud ja hetked nende vahel – see on see, mida tahan jäädvustada.“ Need hetked on sageli küll kõige vaiksemad, kuid sisult kõige tihedamad.
Kehakeel, pilgud ja hetked nende vahel – see on see, mida tahan jäädvustada.
Pildid sünnivad hetkes
Kuigi Ave läheb sündmusele alati kindla tunnetuse ja fookusega, ei tähenda see jäika planeerimist. „Mul oli selge arusaam, mida ma otsin, kuid pildistamine ise toimus hetkes. Sellisel üritusel ei saa kõike ette planeerida – tuleb kiiresti reageerida, tajuda ruumi ja lasta sündmustel end juhtida.“ Kohalolu ja valmisolek lasevad tal märgata hetki, mis muidu võivad märkamatult mööduda.
Vaikus enne kontakti ja pausid keset pinget
Visuaalselt ei köida fotograafi ainult kõige jõulisemad hetked. „Kõige olulisemad hetked olid need, kus pinge on kõige tihedam: vahetult enne kontakti, hetked maasvõitluses, aga ka pausid – kui sportlane mõtleb, hingab ja kogub end.“ Ave sõnul räägivad need hetked sageli rohkem kui kõige plahvatuslikumad löögid.
Moment, mis kandis kogu vastasseisu
Üks Ave lemmikhetki ei sündinudki otseselt puuris, vaid pressipäeval. „Minu lemmikmoment oli pressipäeval, kui vastased seisid teineteisele väga lähedal. Nad olid füüsiliselt peaaegu kontaktis, õhus oli selgelt tajutav pinge ja energia, kuid samal ajal olid mõlemad rahulikud.“ See hetk oli tema jaoks eriline just oma vaimsuse tõttu. „See hetk ei olnud agressiivne, vaid vaimselt väga tugev – seal oli kogu vastasseisu olemus.“
Minu lemmikmoment oli pressipäeval, kui vastased seisid teineteisele väga lähedal. Nad olid füüsiliselt peaaegu kontaktis, õhus oli selgelt tajutav pinge ja energia, kuid samal ajal olid mõlemad rahulikud.
Üks kaamera, teadlikud valikud
Tehniliselt hoidis Ave oma lähenemise lihtsana. „Kasutasin Canon Mark IV kaamerat. Objektiividena olid Canon 50mm ja Sigma Sport 70–200mm. Välku ma ei kasutanud, sest see segaks võistlejaid ja ei kuulu selle ürituse loomuliku keskkonna juurde. Tahtsin jäädvustada sündmust nii, nagu see tegelikult on.“
Ühe kaameraga töötamine tähendas ka rohkem teadlikkust. „Ühe kaameraga töötades pidi objektiivide vahetus olema kiire ja läbimõeldud. See hoidis mind pidevas valmisolekus ja sundis veel rohkem hetke tajuma.“
Üks pilt räägib rohkem kui 1000 sõna
Ave lemmikfotode valik ei sündinud tehnilise korrektsuse ega perfektsuse põhjal. „Valiku määras eelkõige emotsioon ja pildi sisemine pinge. Tehniline korrektsus on oluline, aga lõpliku otsuse tegi see, kas pilt kannab endas tunnet ja räägib lugu ka ilma seletuseta.“
Valiku määras eelkõige emotsioon ja pildi sisemine pinge.
Tema jaoks on kõige ausamad just need kaadrid, kus tegevus justkui peatub. „Eriti need hetked, kus vastased on teineteisele väga lähedal, kuid tegevus justkui peatub. Need hetked tekivad harva ja kestavad lühidalt, kuid neis on kogu võitluse psühholoogiline sügavus. Minu jaoks on need kõige ausamad pildid.“
GoodFight palus fotograafil valida välja 409 fotost koosnevast galeriist 10 parimat tabamust!
VAATA, MILLISED FOTOD VALIS VÄLJA AVE PÄRN!
- The Clash 4 naaseb Pärnu Spordihallis publiku ette juba 21. märtsil. Rohkem infot sündmuse kohta ja piletid leiad Fientast.
Monika Kuzmina
GoodFight looja, võitlusspordi austaja
info@goodfight.ee
Grete Kägo
Toimetaja
Kristi Zirk
Veebiarendaja, portaali haldur
