Põlvas toimuvad 10. veebruaril Eesti meistrivõistlused maadluses, kuhu SK Tapa saadab umbes 10 maadlejat.
„Saadame kõik meie maadlejad, kelle võimed sellist konkurentsi kannatavad, välja arvatud vigastatud ja tööülesannete tõttu puudujad,“ ütleb treener Allan Vinter.
Klubi tipp on momendil Marta Pajula, Euroopa kadettide pronks ja maailma viies. Läbi aegade tuntuim tapalane on ilmselt Euroopa juunioride hõbe Richard Karelson. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on ennast heast küljest näidanud Martin Piksar, Dmitri Gorjuško, Jegor Jakovlev, Margus Udeküll, Alik Tseiko, Olavi Laisarv.
Tapal on õpetajaid praegu kolm. Sergei Sahno õpetab ettevalmistusastet (7-10-aastased), Allan õppetreeningastet (11-19-aastased) ning Allan ja Martin Piksar meisterlikkuseastet.
„Mu esimene treener Allan Vinter ütles, et andekus tähendab eelkõige töökust,” on öelnud Karelson.
Allan, kui suurt medalisaaki prognoosite võrreldes eelmise korraga? On teil keegi tugevamaks muutunud või ehk mõni konkurent ära kukkunud?
Nelja-viie medaliga oleks rahul. Kõik, kes hoolega treenivad, on edasi läinud.
Kui raske on Mägisalude vastu saada?
Helary on tugev, Mario, Miko ja Kenediga oleme ikka hakkama saanud. Helary kui profisportlase vastu saada oleks meie amatööride jaoks küll ime.
Teie klubi vabamaadlust ei õpeta? Roman Sviridov on erandlik selle stiili esindaja teie klubis?
Vabamaadlust tõesti ei õpeta. Killustamine tooks minu arust kasu asemel kahju. Küll osaleme vabamaadluse võistlustel. Oleme Eesti MV erinevates vanuseklassides saanud hulgaliselt medaleid, sealhulgas meistritiitleid. Sviridoviga samamoodi. Kas ta seekord osaleb, ei tea. Igapäevaselt ta Tapal ei treeni, kuigi esindab meie klubi. Pühapäeval peale sumo eestikaid olen vast targem.
Kui palju teil liikmeid on ja kui palju mahuks?
Ligi 70. Häid lambaid mahub palju ühte lauta!
Kui paljud neist võistelda tahavad?
Nõks üle poole vast.
Teate iga liikme nime? Julgevad nad teiega rääkida? Millest nad räägivad?
Nüüd juba tean, sügis ikka õppimiseperiood. Tänapäeva lapsed on väga jutukad, teemad väga erinevad. Kahjuks pole suur osa sellest spordiga seotud.
Kui vanad on teil vanimad liikmed?
Regulaarselt treenivatest 37-aastane, üle 30 veel paar meest.
Millal see krõks ära käis, et nüüd võiks treeneriks hakata?
Keskkooli viimases klassis oli meil elukutsevalikuteemal essee, seal kirjutasingi sellest. Meie tolleaegne direktor seda heaks ei kiitnud, ütles, et mehel peab ikka päris töö olema.
Mida viimases trennis tegite?
Meil viis gruppi. Meisterlikkusegrupis tuletasime täna lapsepõlve meelde, tegime harjutusi, mida tavaliselt teevad nooremad grupid. Kuna ammu polnud nad seda teinud, siis osutus üllatavalt raskeks.
Millal viimati hindu tõstsite?
Täpselt ei mäleta. Kuus-seitse aastat tagasi äkki.
Kui palju olete kohanud maadlejate probleemi nimega lillkapsakõrvad?
Iga aastaga järjest vähem. Praeguses grupis on ainul ühel.
Mis on hea maadlusfilm? Mis mulje näiteks „Vision Quest“ või „Foxcatcher“ jättis?
Ainult viimast olen näinud. Täitsa OK.
Kui keeruline ala maadlus on?
Ei ole keeruline. Trenni on vaja teha, nagu ka muudel spordialadel. Siis tuleb ka tulemus.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
