27. septembril 1941. aastal pääses mahalaskmisest Eesti maadluskuulsus Kristjan Palusalu.
Kaks kuud varem oli kahekordne valitsev olümpiavõitja mobiliseeritud punaväkke ja saadetud Arhangelski oblastisse ehitustöödele – alguses Kotlasesse üldtöölaagrisse, seejärel Krasnogorskisse lennuvälja rajama, teatas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum. Viletsates oludes küpses kiirelt põgenemisplaan, mis mitme mehe koostööna viidi ellu 7. septembril. Sihiks oli läbida tuhatkond kilomeetrit, et pääseda üle rindejoone Soome, ent paraku satuti üsna kiirelt miilitsa küüsi.
Juba 18. septembril kõlas sõjatribunali esialgne otsus, mis ei halastanud: loodetud töölaagri asemel määrati seitsmemehelisele salgale kõrgeim karistusmäär. Õnneks polnud see lõplik, vaid läks ümbervaatamisele. Otsus mahalaskmise asendamisest 10-aastase sunnitööga (koos rindele saatmisega) kannabki kuupäeva 27. september 1941.
Eesliinile jõudis Palusalu oktoobri lõpul ja oma rindeteenistuse võttis ta kokku õige lühidalt: „Frondil sain olla ainult pool tundi, siis panime kolmekesi üle soomlaste poolele ja läkski õnnelikult.“
Soome dokumentides on Palusalu kaks kaaslast kirjas sõjavangidena, kuid olümpiasangar ise mitte. Tõenäoliselt sai ta erikohtlemise osaliseks kui vennasrahva kangelane. 1942. aasta esimesel päeval jõudis Maailma-Kristjan juba Eestisse tagasi.
Katsumused polnud sellega veel lõppenud, sest tõsiseid süüdistusi korduva riigireetmise asjus jahvatasid punavõimu kohtuveskid poolteist aastat. Segastel asjaoludel kukkus süüdistus 1946. aasta augustis siiski lõplikult kokku ja kinnipeetavast Palusalust sai viimaks taas vaba mees.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
