Eesti Muay Thai Liiga alustab hooaega 3. oktoobril võistlusega, kuhu läheb ka Siim Viljus (KRVA).
Siim alistas 1. veebruari võistlusel 14-15-aastaste võistlusklassis Reio Heina 2:1. „Matš Reioga kulges üsna plaanikohaselt. Teadsin, et ta on väga agressiivne ja kauaks tal võhma ei jätku,” räägib Siim. Esimeses raundis lõi ta väga palju low kick’e, lootes Kuressaaret esindava vastase survet aeglustada. Idee oli lasta Reiol rohkem tööd teha ja ennast tühjaks tõmmata. Plaan töötas ja teiseks raundiks oli Reio juba väsinud. „Oleksin tahtnud klintšis rohkem tööd teha, aga kehakaitsme tõttu on see päris keeruline,” ütleb Siim.
Aasta varem oli Siim võistelnud Kenneth Laasiga (Saku). Hästi ei läinud tolles matšis eriti midagi. Siim sai Kennethile heal juhul ühe löögi sisse. Samuti kartis ta väga pihta saada ja taganes suurema osa võistlusajast. Ta oli treeninud siis veidi alla kuu ja esimest korda kandis küünarnukikaitsmeid just ringis (oli treeneritega aru saanud, et tema vanuses veel küünarnukilööke teha ei tohi). Siim usub, et kordusmatšis oleks tulemus kindlasti väga teistsugune. „Olen tehniliselt palju osavam ja olen ka küllaga jõudu juurde saanud,” sõnab ta.
Tai poksi reeglite järgi on Siim pidanud seni kaks matši, kuid võistluskogemust on siiski veidi rohkem, kaks vabavõitlusmatši ja kolm Brasiilia jiu-jitsu matši. „Olen võitlusspordiga alla kahe aasta tegelenud, sellest ka väike matšidearv. Lisaks oli mul peale esimest kaotust võistlemise ees päris suur hirm,” selgitab Siim.
Muidugi oleks tal põnev Reioga või Kennethiga uuesti võistelda, et näha, kui palju edasi on arenetud eelmisest matšist, kuid siiski pole erilist vahet, kes vastaseks tuleb. Peaasi, et nad on heal tasemel. Siim soovib ennekõike ise paremaks minna ja võitlejana kasvada.
Koroona ajal käis Siim jooksmas ja tegi isaga lapasid. Lisaks postitas tema treener Kevin Renno oma õpilastele iga nädal erinevaid harjutusi, mida kodus teha, et areng täiesti seisma ei jääks.
Eesti võitlejatest meeldivad Siimule enim oma klubi võitlejad, sest ta näeb, kui palju nad igapäevaselt vaeva näevad. Teistest mainib ta Maikel Asturit. „Ta on üks esimesi Eesti fighter’eid, kes ka müüb oma fight’e, teeb neid fännidele huvitavamaks, näiteks kutsub teisi fighter’eid välja jne,” sõnab Siim. Lisaks oma klubi treeneritele tooks ta eraldi välja ka Markko Moisari, sest on näha, et Markko naudib trenni andmist, suu on alati naerul.
Lemmik UFC võitleja on kindlasti Conor McGregor, kes on enesekindel ja suudab sama hästi rääkida ja võidelda. McGregor on Siimule suureks inspiratsiooniks. Just tänu temale hakkas Siim üldse võitluskunstidega tegelema. Eesti profivabavõitlejatest on hetkel lemmik Sten Saaremäe. Siimule väga meeldib tema võitlusstiil, huvitav käsitsi poksi ja maadluse segu.
Enne võitlussporti tegeles Siim seitse aastat jalgpalliga, nii et seina peal on sellest ajast veel nii mõnigi jalgpallur, nagu näiteks Zlatan, Arjen Robben ja ka Lewandowski.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
