“Samuraikoodeks” sõprade valikust

Sõdalasele on kohane omada palju tuttavaid relvakaaslaste hulgas, ent sõprust tuleb pidada neist nendega, kes on julge, vapper, tark ning rikas kogemusis, kirjutatakse raamatus “Samuraikoodeks”.

Jätkame pühapäevast traditsiooni ja avaldame taas katkendi raamatust “Samuraikoodeks”, mis sel korral räägib sõprade valikust.

Julgeid, vapraid, tarku ja kogemuste poolest rikkaid nii palju polegi; kuid kui teil õnnestub kasvõi ühtainust sellist kohata sõprade seas, pidage meeles: julge, vapper ja elutark samurai aitab teid teie sõdalase teel vägagi palju.

Samurai ei peaks eksima sõprade valikul, hoides suhteid mitte kõige väärikamate sõjameestega, istudes nendega ühes söömalauas, jagades nendega oma viimast tassi riisi. Ning, näe, mispärast.

Tõeliselt lähedasteks sõpradeks saavad ainult need sõjamehed, kelle südamed on üksteisele avatud. Samurail tuleb hoiduda juhuslikest tutvustest; kohtumistest teiste sõjameestega vaid selleks, et lõbutseda või siis lihtsalt aega veeta jutuajamistes võõrastega ja tundmatutega. Unustades sõdalasele kohase käitumise, peab kergemeelne lustilaskja, kes pidutseb nii päeval kui ööl, olema valmis selleks, et sõdalased-samuraid ja heasoovlikud sõbrad hülgavad ta. Nende ette, kes pole võimelised aduma oma langemise kogu sügavust, vaigistama oma lihahimu või upsakust, nende ette, kes pole valmis ära ütlema jõudeelust sõdalase püha kohuse täitmise asemel, tõuseb juba üsna varsti võõristuse ja põlguse sein relvavendade poolt, seda enam, kui säärasega kõrvuti ei juhtu asuma truud ja paljukogenud seltsimeest. Selline üksnes näib sõjamehena, eht vaid oma väljanägemise poolest; südames on selline pea hullemgi neist, keda nimetatakse “mittepuhasteks” või “mitteinimesteks”. Ja vaata, mis ma teile ütlen: olge ettevaatlikud sõpru valides.