27. septembril Keilas toimuval Road to The League üritusel astub teiste seas ringi ka Lääne-Virumaalt pärit Ranel Rohtla, kelle jaoks on võitlusspordist saanud tema elu lahutamatu osa. Rohtla on tänaseks võitlussporditeekonnal jõudnud etappi, kus iga matš on uus väljakutse ja pakub võimalust kasvada nii sportlase kui inimesena.
Üks kaotus õpetab rohkem kui mitu võitu
Rohtla on terve elu spordiga tegelenud, kuid just kahevõitlus on pakkunud talle kõige rohkem huvi. “Mul on alati kõik Eestis toimuvad võitlusspordiga seotud spordiüritused kalendris olnud. Vahepeal pidasin paar aastat pausi, kuid sain aru, et sport on mu elus vajalik. Siis hakkasin uurima kikkboxi ja Muay Thai eratrennide kohta ning liitusin Võitlusspordiklubiga Lion,“ meenutab ta. Suurimat rahulolu pakuvad Rohtlale võitlusspordiga tegelemise juures eneseületus, enesekindluse kasv ning eriline keskkond, mida treeningud loovad.
Mul on alati kõik Eestis toimuvad võitlusspordiga seotud spordiüritused kalendris olnud. Vahepeal pidasin paar aastat pausi, kuid sain aru, et sport on mu elus vajalik.
Ranel Rohtla Foto: Erakogu
Erinevalt mõnest teisest võitlejast, tõdeb Rohtla, et üht kindlat eeskuju tal võitlusspordimaailmas ei ole. “Ma hindan ja austan kõiki, kes tegelevad iseenda arendamise ja sportimisega. Olen ka iseenda inspiratsioon – tahan olla hea selles, mida teen, ja pingutan alati maksimaalselt, et saada inimesena ja sportlasena paremaks.“
Olen ka iseenda inspiratsioon – tahan olla hea selles, mida teen, ja pingutan alati maksimaalselt, et saada inimesena ja sportlasena paremaks.
Muay thai ja K-1 treeningutega on ta tegelenud kaks hooaega. Oluliseks kogemuseks peab ta eelmise aasta UFN-i, mille küll kaotas, kuid mille mõju oli suur. “See kaotus tegi mind mentaalselt ja vaimselt tugevamaks,“ sõnab ta.
Võistluste pinge igas trennis
Osalemine Road to The League sarjas on Rohtla jaoks suur samm. “See tähendab järgmist kõva pingutust ja suurt rõõmu, et mind on märgatud ja kaasatud sellisesse sarja.”
Ranel Rohtla
Rohtla treeningnädal sõltub sellest, kas ees ootab võistlus või mitte. “Kui matši ei ole, teen kolm grupitrenni ja ühe sparringu nädalas. Kui aga võistlus on tulemas, siis kolm grupitrenni, kaks kuni kolm eratrenni, lisaks jõu- ja vastupidavustreening ning üks sparring,“ kirjeldab ta.
Matšideks valmistudes hoiab ta oma fookuse enda tugevustel. “Minu strateegia on keskenduda oma tugevustele ja tänu sellele võita,“ ütleb Rohtla. Kindlaid rituaale Rohtlal enne võistlusi ei ole, kuid ta harjutab võistluspinge tunnetamist igas trennis. “Mõtlen iga trenn matšile, et saada võimalikult palju seda sarnast tunnet ja ärevust enda sisse.”
Minu strateegia on keskenduda oma tugevustele ja tänu sellele võita.
Keila publiku ette astudes loodab Rohtla tugevat kaasaelamist. “Loodan, et publik on valjuhäälne, viisakas ja elab täiel rinnal kaasa.”
Kõige raskem on alustamine
Noortele, kes kaaluvad võitlusspordiga alustamist, on Rohtlal julgustav soovitus: “Alustamine on alati kõige raskem. Liituge trennidega, sest karta ei ole mitte midagi – sa lahkud saalist kindlalt nägu naerul. Minu silmis on võitlusspordiga seotud inimesed ühed kõige rahulikumad ja abivalmimad inimesed üldse, mis tähendab, et saad trennides ka väga heas õhkkonnas viibida.”
Tulevikus soovib Rohtla ka ise oma kogemusi teiste sportlastega jagada: “Tahan kõigepealt teha võimalikult palju matše, nautida seda sporti ja tulevikus anda edasi enda teadmisi ja mõtteid ka teistele edasi.“
Joanna Koovit
Toimetaja
Grete Kägo
Toimetaja
