Rasmus Klaos on treener, kelle töö on panna võitlussportlased liikuma kiiremini, lööma tugevamalt ja püsima selle kõige keskel ka terved. Ta on Eesti meister ja MM hõbeda omanik kulturismis, kuid tema süda kuulub ka võitlusspordile.
“Minu kirg võitlusspordi vastu on alati suur olnud, aga kuna ma ise selles kaugele ei jõudnud, siis teine parim valik on aidata sportlastel nende unistusi täita,” räägib Klaos, kelle käe all treenivad täna näiteks Allan Volosatõh, Uno-Andreas Tavast, Gert Gavrilov ja mitmed BJJ- ning kikkpoksiga tegelevad sportlased.
Minu kirg võitlusspordi vastu on alati suur olnud, aga kuna ma ise selles kaugele ei jõudnud, siis teine parim valik on aidata sportlastel nende unistusi täita.
Kulturismist võitlussportlaste treeneriks
Klaos alustas spordiga tegelemist 2015. aastal. Tema esimesteks valikuteks osutusid street workout’id, karate ja poks. Hiljem lisandusid neile ka maadlus, MMA, sangpomm ja jõusaalitreeningud. “Olen enam kui 10 aastat erinevate võitlusspordialadega mingil määral tegelenud ja kõikidel nendel aladel ka aastaid võistelnud, kuni sain ühel hetkel aru, et ma ei suuda konkureerida aladel, milles mul pole kodulinnas treeningvõimalusi. Kooli kõrvalt polnud mul igapäevaselt võimalik mitu tundi teise linna trennidesse sõita.”
Olen enam kui 10 aastat erinevate võitlusspordialadega mingil määral tegelenud ja kõikidel nendel aladel ka aastaid võistelnud, kuni sain ühel hetkel aru, et ma ei suuda konkureerida aladel, milles mul pole kodulinnas treeningvõimalusi.
Rasmus Klaos Foto: Facebook
2019. aastal keskendus Klaos aga kulturismile ja on tänaseks NPC föderatsiooni Men’s Physique kategooria tippsportlane, ent tema kirju taust ja huvi on viinud ta just võitlussportlaste füüsilise ettevalmistuse juurde.
Treeneri töö on näha sooritustes puudujääke
Kui kulturismis on eesmärk lavavormi saavutamine, siis võitlusspordis on vaja jõudu, kiirust ja plahvatuslikkust. “Võitlusspordis peab tegema inimese tugevaks, kuid mitte liigselt lihaseliseks, saama nad võistluskaalu, kuid mitte soorituse ja energiataseme arvelt. Võitlussportlane peab olema valmis kõigeks, sest kunagi ei tea, mis matši ajal juhtuda võib,” räägib Klaos sportlaste treenimisest.
Võitlusspordis peab tegema inimese tugevaks, kuid mitte liigselt lihaseliseks, saama nad võistluskaalu, kuid mitte soorituse ja energiataseme arvelt.
Seetõttu on ka jõutreeningute fookus võitlussportlaste puhul teistsugune: “Tihti on probleem selles, et üks lihas on liiga tugev ja selle vastaslihas liiga nõrk – poksijad on näiteks pidevalt kergelt küürus, mistõttu õla esiosa ja kõhulihased on pinges, aga tagaosa jääb nõrgaks. Sealt tulevadki õla- ja alaseljavalud.“ Treeneri roll on selliseid nõrkuseid märgata ja neid tasakaalustada: “Minu töö on näha “auke” soorituses ja need täita – viia lihased balanssi, neid tugevdada, ning tänu sellele ennetada ka vigastusi,” märgib ta.
Minu töö on näha “auke” soorituses ja need täita – viia lihased balanssi, neid tugevdada, ning tänu sellele ennetada ka vigastusi.
Rasmus Klaos Foto: Daria Prasko
Võistlushooaja lähenedes muutuvad treeningud üldjuhul kergemaks, lisandub rohkem plahvatuslikkust ja vigastusi ennetavaid harjutusi. “Kui võistlused on lähedal, peame vähendama suurte raskuste osakaal veelgi – fookus on sellel, et hoida seda, mille oleme välja arendanud, ning valmistada keha ette ringis toimuvaks.”
Kui võistlused on lähedal, peame vähendama suurte raskuste osakaal veelgi – fookus on sellel, et hoida seda, mille oleme välja arendanud, ning valmistada keha ette ringis toimuvaks.
Toitumine ja taastumine on sama oluline kui trenn
Lisaks treeningutele juhendab Klaos sportlasi ka taastumise osas ja täisväärtusliku toitumise osas. “Iga sportlase puhul tuleb esmalt paika sättida baasvajadused ning selgitada välja, kas on mõne mineraalaine puudus või vajab ta sooritust toetavaid toidulisandeid. Üldjuhul lisame menüüsse selliseid mineraalaineid ja vitamiine nagu Omega 3, D3-K2, C-vitamiin, magneesium, elektrolüüdid ja aminohapped. Sealt edasi on kõik juba individuaalne,” kirjeldab Klaos.
Üldjuhul lisame menüüsse selliseid mineraalaineid ja vitamiine nagu Omega 3, D3-K2, C-vitamiin, magneesium, elektrolüüdid ja aminohapped. Sealt edasi on kõik juba individuaalne.
Rasmus Klaos Foto: Daria Prasko
Treenima peab tasakaalustatult
Noorte huvi võitlusspordi vastu on Klaose sõnul väga tervitatav, kuid sageli teevad algajad spordihuvilised treenimisel korduma kippuvaid vigu. “Tihti treenivad fighterid vaid käsi ja rinda, aga unustavad seejuures teise poole kehast üldse ära – oluline on aga treenida ka reie tagaosa, alaselga, õlga jms. Treenima peab tasakaalustatult, mitte tegema vaid neid harjutusi, mis meeldivad. Kui võimalik, soovitan kõigil võtta appi treeneri, kes teab, kuidas ja mida teha,” soovitab Klaos.
Treener, kes ei lepi keskpärasega
Klaose isiklikud ambitsioonid ei piirdu aga ainult sportlaste treenimisega ning üheks tema peamiseks eesmärgiks on rajada kahe aasta jooksul privaatne jõusaal, mis on mõeldud just tippsportlastele, kulturistidele ja võitlejatele. “Ka treenerina ei lepi ma vähemaga – tahan, et minu sportlased jõuaksid One liigasse, UFC-sse ja ADCC World championship poodiumile ning kulturistid pro-kaartideni, MM-idele ja Mr Olympiale.”
Joanna Koovit
Toimetaja
Grete Kägo
Toimetaja
