Poks on palju enamat kui vaid füüsiline treening – see on ka efektiivne tööriist vaimse tervise hoidmiseks ja parandamiseks. Tänapäeva kiire elutempo juures, kus stress ja ärevus on paljude inimeste igapäevased kaaslased, pakub poks lisaks kehalisele koormusele ka vaimset leevendust. Regulaarne poksitreening aitab stressi maandada, tõstab enesekindlust ja arendab vaimset vastupidavust.
Regulaarne poksitreening aitab stressi maandada, tõstab enesekindlust ja arendab vaimset vastupidavust.
Foto: Freepik
Stressi maandamine
Poks pakub intensiivset füüsilist tegevust, mis suunab keha ja vaimu täielikult hetke keskenduma. Selline pühendamine treeningule aitab mõtted eemale viia päevamuredest ja stressiallikatest. Lisaks vabastab kehaline koormus kehas endorfiine – looduslikke „õnnehormoone“, mis leevendavad stressi ja pakuvad heaolutunnet. Poksitreeningus saavad inimesed väljendada oma negatiivseid emotsioone tervislikul moel, mis vähendab stressi ja ärevust.
Poksitreeningus saavad inimesed väljendada oma negatiivseid emotsioone tervislikul moel, mis vähendab stressi ja ärevust.
Foto: Freepik
Enesekindluse suurendamine
Poks õpetab osalejatele enesekaitseoskusi ja tõstab keha füüsilist võimekust, mis mõlemad aitavad kaasa enesekindluse kasvule. Treeningprotsessi kaudu paranevad oskused ja kasvab füüsiline jõud, mis annavad kindlustunde oma võimete suhtes. Lisaks võimaldab poks treenijatel seada ja saavutada reaalseid eesmärke, nagu tehnika parandamine või vastupidavuse suurendamine. Iga väike edusamm treeningutel aitab üles ehitada enesehinnangut, mis kandub üle ka muudesse eluvaldkondadesse.
Iga väike edusamm treeningutel aitab üles ehitada enesehinnangut, mis kandub üle ka muudesse eluvaldkondadesse.
Foto: Freepik
Vaimse vastupidavuse arendamine
Poks on ka vaimse vastupidavuse treening, sest see nõuab keskendumist, distsipliini ja järjekindlust. Treeningu ajal peab säilitama selge mõtlemise ja kiire reaktsiooni, mis omakorda õpetab toime tulema raskete ja pingeliste olukordadega. Selline treening tugevdab vaimset vastupidavust, sest see aitab harjutada rahu säilitamist ka stressirohketes olukordades.
Füüsiline ja vaimne tugevus on lahutamatud
Ka mõttetreener ja coach Maria Baydar on GoodFight`ile antud intervjuus rääkinud, miks on oluline treenida vaimset vastupidavust. Maria sõnab, et füüsiline ja vaimne tugevus on lahutamatud – ilma tugevate vaimsete oskusteta võib füüsiline treening jääda ebaefektiivseks. „Kui sa ei oska juhtida oma psühholoogilist poolt, pole füüsilisest tugevusest väga palju abi. Aga ka vastupidi,“ selgitab ta ja toonitab, et teadlased on ammu kindlaks teinud, et füüsilise treeningu ja teadliku vaimse töö ühendamise tulemusel on võimalik saavutada oma elus hämmastavaid tulemusi.
Maria Baydar. Foto: GoodNews, Karen Härms
Kui sa ei oska juhtida oma psühholoogilist poolt, pole füüsilisest tugevusest väga palju abi. Aga ka vastupidi.
Maria lisab, et hiljuti on avastatud, miks füüsiline treening koos psühholoogilise enesetreeninguga on nii tõhus. „Treeningu käigus moodustub ajus kemikaal nimega BDNF (tserebraalne neurotroofne faktor). BDNF-i puhul on tegemist proteiiniga, mis aitab kaasa neuronite dendriidi ogade tekkimisele. Mida rohkem on ogasid, seda lihtsam on uusi närviühendusi luua. Isegi üheainsa harjutuse korraga kasvab BDNF-i tase, ent regulaarne treening tõstab taset veelgi enam.“
Foto: Freepik
See tähendab Maria sõnul seda, et peale 45 minutilist treeningut on psüühikasse võimalik sisestada uusi eduprogramme ja asendada vanu kahjulikke psühholoogilisi mõtteviise, mis kutsuvad esile järjepidevat ebaõnnestumist ja läbikukkumist. „Sellised sisemised takistused võivad tekkida näiteks raskest vigastusest või hirmust läbi kukkuda. Sportlastele on treeningu osa lihtne, aga kui puuduvad treeningule lisaks psühholoogilised enesejuhtimise oskused, ei ole tulemusi.“
Anneli Allikas-Parv
Toimetaja
