Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia treener Andra Aho on organisatsioonide ISKA ja WAK-1F Euroopa meister, tai poksi üliõpilaste maailmameister, Eesti meister kikkpoksis ja Baltic Muay Thai Openi võitja.
„Trenniga alustades on kõige tähtsam tahe trenni tulla, olla uudishimulik ja avatud midagi uut õppima. Olla pigem eelarvamusteta ja kujundada protsessi käigus oma arvamus. Mitte lasta end mõjutada teiste arvamusest, kui tunned, et tahad midagi teha. Samuti mitte karta ega kahelda endas, sest keegi pole sündinud oskajana. Ja siis lihtsalt kohale tulla ja nautida,” naeratab Andra. Ta naeratab alati.
Millist vastutust omab personaaltreener?
Personaaltreener omab vastutust, nagu iga teinegi treener. Personaaltreener vastutab selle eest, et ta annaks inimesele edasi kvaliteetseid teadmisi valitud alast ning oleks ise professionaalne ja koolitatud ning tunneks õpetatavat ala läbi ja lõhki ning samuti inimest kui tervikut. Personaaltreener näeb ja hindab ära inimese võimed ning vastavalt tasemele ja isikule paneb kokku treeningkava ja viib treenitavat tulemusteni, milleni jõuda soovitakse. Loomulikult on vastutus anda edasi kvaliteetseid teadmisi ja oskusi ning suunata inimest parema ja tervislikuma elu poole.
Kuidas tunda ära just endale sobiv treener?
Tuleb proovida erinevaid treenereid, ega muud varianti polegi. Kui trenn ja treeneri käekiri ja õpetamisstiil meeldib, siis on sobiv treener leitud. Sisetunde järgi.
Personaaltreening või rühmatrenn – kellele kumb?
Rühmatrenni puhul on tegemist treeninguga, kus treenitakse koos grupi kaaslastega vastavalt enamiku oskuste- ja treenitustasemele. Vastavalt tasemele on erinevad treeninggrupid algajatele, harrastajatele ja edasijõudnutele / võistlejatele, mille vahel saab leida endale sobiva.
Personaaltreeningu puhul keskendutakse konkreetsele isikule ja tema oskustele ning treeningtempo valitakse vastavalt tema võimetele ja treenitusastmele. Seega personaalne lähenemine sobib kindlasti kõigile, sest treener keskendub vaid ühe inimese treenimisele ja tal on aega jälgida ja tehnikat korrigeerida rohkem kui grupis, kus on treeneri tähelepanu hajutatud paljude inimeste vahel. Sellest tulenevalt ongi personaaltreeningu puhul areng kiirem ja oskused omandatakse rutem.
Kuidas saada aru, milline stiil just mulle sobib?
Minu vastus on jälle, et tuleb proovida erinevaid alasid ja stiile. Kui sa leiad selle, mis on õige, siis sa lihtsalt tead, et see on see. Selle puhul ei teki küsimust, kas see on õige ja sobib mulle; sa lihtsalt tead ja tunned, et see on sinu jaoks ja sa naudid sellega tegelemist, oled huvitatud ja soovid õppida. See ongi kõige tähtsam, et sulle meeldiks see, mida sa teed, siis oled hetkes ja naudid ennast ja oma elu.
Miks valida tai poks, mitte poks?
See on hea küsimus. Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Tai poks ja poks on väga erinevad: kui poksis on kasutusel vaid kätelöögid, siis tai poksis kasutatakse kogu keha. Tai poks on kõige mitmekülgsem püstivõitlusspordiala, kus on kasutusel lisaks kätelöökidele jala-, põlve- ja küünarnukilöögid ja püstimaadlus ehk klintš. Tai poksi iseloomustatakse inglise keeles kui „the art of eight limbs“, mis näitab ala mitmekülgsust ja võimalusterohkust. Lisaks sooritatakse tai poksi matši alguses traditsiooniline tants wai khru, mis on austusavaldus treeneritele ja jumalatele. Tai poksil on pikk ajalugu Tai Kuningriigis, kus on tegemist rahvusspordiga.
Tai poks on väga tehniline ja mänguline, mis teebki selle ala huvitavaks ja põnevaks ka jälgida, sest iga hetk võib midagi juhtuda. Samuti see, et tai poksis ja võitluskunstides üldse sa ei saa mitte kunagi „valmis“; sa arened pidevalt ja õpid midagi uut juurde. Minu arvates ei saa mitte kunagi öelda, et sa oled „valmis“ ja tead ja oskad nüüd kõike. See on elukestev teekond, mille ilu ja valu ei lõpe kunagi, ja see ongi asja võlu.
Kui pikk peaks olema keskmine trenn algajale?
1-1,5 tundi vähemalt kolm korda nädalas on väga hea. Teadmised kinnistuvad, areng toimub ja kindlasti paraneb vorm ja vastupidavus. Algajate tai poksi baaskursuste gruppides meil ongi 1,5-tunnised treeningud kolm korda nädalas.
Kas poks sobib kardiotreeninguks?
Absoluutselt sobib tai poks kardiotreeninguks. Tai poks on väga liikuv ja intensiivne ala, kus trenni vältel on kasutusel kogu keha, mis tagab hea rasvapõletuse. Samuti tehakse erinevaid harjutusi oma keharaskusega või kasutades hantleid, mis tagab lihastoonuse kasvu. Lisaboonusena oled trennis kogu aeg hetkes ja kohal, mõtted ei saa minna uitama, sest oled keskendunud sellele, mida teha ja kuidas seda teha. Hea teraapia ja võimalus mõtted igapäevamuredest eemale saada.
PS! Intensiivsust alguses kindlasti kartma ei peaks. Baaskursuste puhul on trennid üles ehitatud ikkagi nii, et esialgu omandatakse baasteadmised ja parandatakse vormi ja sealt edasi saavad trennid juba intensiivsemaks minna, aga selleks ajaks oled selleks juba valmis ja ei pane tähelegi. Personaaltreeningute puhul käib kõik sinu vormi ja valmisoleku järgi!
Millisel juhul ei tohiks poksiga tegeleda?
See on selline küsimus, mida peaks kindlasti oma arstilt küsima. Mina ei ole meditsiini õppinud.
Kuidas leida motivatsiooni trenniga tegelemiseks?
Motivatsioon võiks olla hea enesetunne, mida trennist saab. Trenn aitab pingeid maandada ja luua tasakaalu muidu enamasti istuvale elustiilile. Oluline on leida ala, mis pakub huvi ja millega tegelemine naudingut pakub, siis pole trenni tulemine ka enam nii raske. Tähtis on trenn päevakavasse sobitada ja siis seatud eesmärkidest kinni pidada. Enesedistsipliin on nr 1. Muidugi tuleb kuulata ka oma keha ja mitte haigena või ülekurnatuna trenni tulla, aga kui lihtsalt ei viitsi ja otsid endale vabadusi, miks mitte trenni minna, siis püüa sellel mõttel sabast kinni ja pane „stopp“, vaigista meel ja mine trenni. Sellistel päevadel on eneseületusest ja heast trennist tulenev heaolutunne veel parem.
Hea enesetunne, tervis ja see, et mu vaim on tasakaalus ja olen tugevam trenni tehes, peaks olema piisav motivatsioon trenni tulemiseks.
Milline peaks olema algaja varustus tai poksis?
Esialgu tulles pole midagi muud vaja peale mugavate trenniriiete ja hea tuju. Treener suunab ja räägib juba treeningutel, mida ja millal vaja läheb. Baaskursuste puhul kaks esimest nädalat varustust ei kasutata, õpitakse asendit ja lööke ning tehnikaid paarilisega ja löögipindadel. Sealt edasi saab endale soetada varustuse, kes soovib. Üldiselt inimesed ikkagi soovivad oma varustust. Varustuse all pean silmas siis kindaid, käesidemeid, jalakaitsmeid ja hambakaitsmeid. Personaaltrennide puhul võtame varustuse kasutusele varem, sest areng on kiirem ja treeningute ülesehitus erineb rühmatrennidest.
Kui palju peaks puhkama treeningute vahel?
See oleneb treenitava vormist. Näiteks sportlane võib teha kaks-kolm trenni päevas, samas kui algaja teeb võibolla kaks-kolm trenni nädalas. Piisav uni on kindlasti oluline osa puhkusest, et keha ja vaim saaksid taastuda ja teadmisi kinnistada, ning oleksid valmis järgmisest päevast maksimumi võtma ja omandama uusi teadmisi ja oskusi. Samuti mängib olulist rolli see, mida sa trennist vabal ajal teed: toitumine, vee tarbimine, väljas käimine, kellega sa suhtled, pinged, stress jne. Seega ma ütleks, et ühte kindlat stampi pole olemas. Sportlase keha erineb harrastaja või algaja kehast ja vastupidi ja kõik inimesed on nii erinevad, et ei ole olemas ühte õiget vastust. Oma keha kuulates leiad vastuse, mille juures tuleb kindlasti arvestada oma keha valmisolekuga suuremal või vähemal määral trenni teha, et mitte ennast ülekoormata. Algajale kolm trenni nädalas sobib väga hästi.
Mitu korda peaks sööma trennipäeval?
Süüa võiks kolm korda päevas ja vahepeale vahepalad: pähklid, õun, banaan vms. Tarbida piisavalt vett.
Erlis Laur
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
