MMAces spordiklubi ootab tööle treenerit! Klubi on asutatud 2010. aastal Pärnus ning tänaseks on see kasvanud kogupere spordiklubiks, kus pakutakse treeninguid lastele, noortele ja täiskasvanutele, nii meestele kui naistele. MMAces klubis treenitakse MMA, Muay Thai ja kikkpoksi aladel. MMAces juht Vallo Kappak tutvustab lähemalt, kuidas klubi alguse sai, mis on klubi missiooniks ning millist treenerit ametikohale oodatakse.
Üldfüüsiline ettevalmistus on oluline
Vallo Kappak alustas klassikalise poksiga umbes 20 aastat tagasi. Hiljem lisandus kikkpoks ja nüüdseks on ta üle 10 aasta olen tegelenud vabavõitlusega. Ta ütleb, et on võitlusspordi vastu tundnud huvi lapsest saadik, aga kuna ta on pärit maakohast, kus polnud treeningvõimalusi, on ta oskused tagantjärele kiirelt omandanud. Nii on ta tegelenud igasuguse võitlusspordiga ning osalenud laagrites üle maailma.
Vallo jaoks on oluline mitmekesisus ja üldfüüsiline ettevalmistus. „Kuna olen tegelenud lähedalt erinevate olümpiaalade sportlastega, on tulnud üllatuseks, kui üksluine on nende treening – enne olümpiamänge nendega koos treenides avastasin üllatuseks, kui vähe pannakse rõhku süvalihastele ning mistõttu tekib sportlastel palju vigastusi,“ meenutab ta. MMAces treeningud keskenduvad just süvalihaste arendamistele ja kõikide teadmiste kasutamisele.
Vallo mäletab Rio de Janeirost ühe poksikoondise peatreeneri ütlust: „ Kõik, kes lähevad ringi, oskavad poksida, aga võidab see, kes poksib viimases raundis!“ Seda mõtet on Vallo ka enda treeningutes proovinud edasi anda ja rõhutanud, et üldfüüsiline ettevalmistus peab olema hea.
Elav treener ergutab oma elamusega ka treenijaid
Tõuge enda spordiklubi luua tuli Vallo sõnul sellest, et Pärnu on väike linn ja esimesed 10 aastat, kui ta käis erinevates Pärnu klubides, oli seal 15-20 õpilast. Mõne kuu pärast oli nende arv kahanenud 10 peale ja nii aastast aastasse.
Põhjuseid, miks lahkuti oli mitmeid, kuid esile kerkisid kaks põhilist – halb asukoht ja väsinud treener. „Kui treener on väsinud ja alamotiveeritud, siis see kandub ka õpilasele edasi. Paljud treenerid andsid tunde õhtuti pärast enda põhitööd ja see väsitab ka kõige suurema spordifanaatiku ära,“ selgitab ta.
Lõpuks otsustas Vallo kokku koguda kõikide poksiklubide head kogemused, eemaldas halvad ja sättis eesmärgiks, et treener oleks klubis tööl täiskohaga, mitte põhitöö kõrvalt. „Kui õpilased tulevad trenni peale enda tööd, siis elujõus treener ergutab oma elamusega kõiki,“ kirjeldab Vallo.
Klubis treenijale annab paindlikkuse ka suhtumine ja kogemus, et võitlussport sobib kõigile. Treeningut saab modifitseerida kergemaks, mis annab õpilasele võimaluse treenida täpselt nii, nagu tema seda soovib. See lisab paljudele julgust!
Trenni oodatakse ka neid, kes ei soovi füüsilist kontakti
Kui spordiklubi looma hakati, siis oli Vallo sõnul ka Pärnul halb peksupealinna maine.
„Otsisime häid ruume, kuid meid üritati lükata keldrisse. Võitlusspordil oli sellel hetkel keldriklubi maine, aga meie tahtsime asuda linna keskel, et olla kõigile nähtavad. Nii näeksid inimesed, mis tegelikult toimub ja aitas ära võtta spordi verist mainet,“ usub Vallo, et inimeste suhtumine võitlussporti on paremaks muutunud.
Nii peab spordiklubi omanik oma missiooniks ka seda, et trennis hakkaks rohkem käima ka inimesed, kes kardavad n-ö vastu nina saada või ise lüüa. Ühe lahendusena on klubisse paigaldatud heavybag’id. „Olen öelnud, et kui käite aeroobikatrennides energiat kulutamas, siis tulge parem kulutage seda siin, kuna saate ka oskuse ennast kaitsta. Pole tarvis kedagi lüüa, kuid saate piisava tehnika ja oskuse kaasa, et ennast kaitsta,“ selgitab Vallo MMAces klubi erinevust võrreldes enamike võitlusspordiklubidega.
Pole tarvis kedagi lüüa, kuid saate piisava tehnika ja oskuse kaasa, et ennast kaitsta.
Hetkel tunneb omanik, et oleks vaja värskeid treenereid – ruumi klubis jagub, kokku 400 ruutmeetrit läbi kahe korruse ning võimalik oleks läbi viia kaks trenni korraga.
Poksiklubisse otsitakse peatreenerit
„MMAcesis on käinud treeneriteks ka tippsportlased, aga nad sobivad kõige paremini edasijõudnud tasemel õpilastele. Kuna on palju lastele suunatud trenne ja tänavalt sisse tulnud vähe spordiga kokku puutunud inimesi, siis uus treener ei pea kindlasti olema tippsportlane,“ kirjeldab omanik klubi visiooni uuest mehest või naisest, kes ametisse hästi sobiks.
Lisaks peab tegu olema sotsiaalsema inimesega, kes vajadusel kiidab ja ka lohutab. Võitlusspordi taust peab peatreeneri kandidaadil siiski olemas olema ning ta peab seda ala valdama.
Uus treener ei pea olema ilmtingimata Pärnu inimene, kuid arvestama peab, et pakutav koht on täistööajaga. Väljaspool Pärnut elavale inimesele saab uue elukoha leidmisega poksiklubi abiks olla, kuid täpsemalt saab kokku leppida vestluse käigus. Ajaline panus ning töötasu sõltub inimesest ja sellest, kui suur on tema soov pühenduda. „Saalid kuuluvad meile, võimalikud on eratreeningud hommikuti ja uute treeninggruppide avamine on täielikult uue inimese võimuses, mis võimaldab põhipalgale juurde teenida lisaväärtust,“ kirjeldab Vallo arenemisvõimega ametikohta.
Võimalik on tegeleda ka sotsiaalmeedia juhtimise ja promomisega. Administraatori tööga treener tegelema ei pea, selleks on klubil administraator olemas.
„Pakume hea asukohaga, avarate ruumidega ja pidevalt arenevat spordiklubi, kus enda potentsiaal töösse panna! Asendajate pärast muret tundma ei pea, kui uut treenerit ajutiselt pole, siis trennid ära ei jää, selleks on asendusressurss olemas,“ ütleb ta lõpetuseks.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?