Keilas lõpetati 26. mail Eesti Muay Thai Liiga hooaeg. Võtsime nööbist (tõmblukust) kinni Team Moisari pealikul Markkol.
Kuidas on läinud liigal ja klubil?
Sel aastal on juurde tulnud palju uusi noori. Liiga on sellepärast just Keilas, et noored mai lõpuni ilusti trennis käiksid. Olen parimaid nii-öelda motiveerinud varustuse ja muude asjadega. Kes käis aprillikuus kõige rohkem, sai klubilt kingiks jalakaitsmed ja kindad. Samuti teen nii ka mai lõpus ja ma arvan, et kes siin teevad parimad matšid, saavad ka kingi.
Kes sel hooajal eriti silma paistsid?
Kõige rohkem üllatas mind meie klubi kõige noorem Dominik Toom (10). Eelmine kord küll kaotas, aga täna teeb uue matši. Kuid ta oli minu arvates juba eelmine kord üle. Üks vastane läheb ringist välja ja teine tuli rõõmuga välja. Arvan, et see võit anti valesti.
Teised on vennad Kristo ja Alari Tammsalu. Mõlemad peaks täna matši tegema. Alari on veidi haige, võib-olla siis tema ei tee. Kuid tõesti üllatavad. Kristo eelmise matši võitis ja see oli tema esimene.
Neid üllatajaid ja võistlejaid on mul palju. Ei hakka kõiki üles lugema, aga poolprofimatšil veel Tarmo Kõrs ja Sergei Kotsetov. Kristi Dutka teeb ka Viljandi tüdrukuga uuesti. Viimasel korral Punasel tänaval nad tegid kõva lahingu ja eks nüüd ole näha, kes kui palju on arenenud.
Treenerina näete, kas laps võiks jõuda sinna, kuhu teie. Mis need eeldused on?
Raske töö. Kogu aeg trennis kohal olla, tekitada rutiin ja see ongi see, mis edasi viib. Võistlejad on kindlasti ka rutiinis. Ma just viimane kuu tegelesingi põhimõtteliselt nendega igal õhtul. Arvan, et seda on kindlasti täna näha.
Millal on noor inimene valmis treeningsaalist minema ringi?
Minu noored ületavad end sellega, et nad ei pabista ja on üsna enesekindlad ringi minnes, vähemalt siis, kui mina kohal olen. Kui tullakse nurka, siis tavaliselt öeldakse, et nad on nii väsinud, minu omad aga tulevad ja ütlevad, et on rahulik ja hea. Eks nad kindlasti teavad, et ma juba hakkan neile rääkima, mida nad tegema peavad. Arvan, et mina olen neile suureks motivaatoriks.
Mis peab olema tehtud enne esimest matši vaimselt ja füüsiliselt?
Nad saavad juba trennis nii kõva sparri ja kõike muud. Kui nad minuga saavad juba hästi sparritud, siis saavad ka ringis ilusti hakkama.
Kellele Number One’il Themase ja Kibuse matšis pöialt hoidsite?
Lootsin, et Themas võidab, aga see ei läinud nii. Olin Themase poolt, sest ta on hetkel rohkem pildis olnud. Kibus tegi hea fight’i, näitas enda sõdalasehinge. Ütleme, et üle pika aja nägi temalt head matši. Viimased jäid minu arvates juba liiga pehmeteks. Ma ei tea, kas tal oli vaja end tõestada, kuid arvan, et pildis on ta vähemalt veel 10 aastat.
Võib-olla tal oli lihtsalt kogemust rohkem. Ma arvangi, et ta oli oma kogemusega üle, just liikumise osas. Praegu on teema see, et minnakse kohe peale. Nii saab võidelda, aga sul peavad kontrad olema selged, et otse minna. Kui teine lööb, siis saad samal ajal vastu lüüa ja seal jääb puudu, jäädakse umbkaitsesse istuma. Arvan, et see oli Themase viga, oleks võinud sealt kohe vasturünnaku teha. Samas oli huvitav matš. Arvan, et selle õhtu üks parimaid. Ülejäänud tegid nii-öelda sõda, kolm raundi ja korralik andmine.
Kuidas kommenteerida seda, et Maksim Vorovski vastane jalutas 2. raundis lihtsalt ringist välja? Mida võiks sellest õppida Eesti sõdalased?
Meie sõdalased ei ole sellised, kes lihtsalt ringist lahkuksid, vaid nad võitlevad kindlasti lõpuni. See oli Maroko päritoluga hollandlane. Minu arvates marokolased ongi rohkem temperamentsed. See oli minu jaoks väga argse inimese käitumine. Isegi kui kohtunik halva punkti annab, siis oleks siiski pidanud ilusti lõpuni võitlema. Rahvast oli ka palju. Nurgas oli tšempion ja tema vaatas ka, et mida ta teeb. Arvan, et tal endal oli sees hirm, et ta kaotab matši. Tegi palju vigu. Tema eelnevad matšid lõpetati ka disklafiga.
Parim matš sel aastal teie jaoks, mida nägite?
Ma arvan, et Mirkko kaheksa mehe turniiril, kõik kolm matši. Kindlasti nendest esimene, kus ta tegi matši Elawiliga, pidas väga hästi vastu. Arvan, et see ongi selle aasta üks kõige põnevamaid.
Ja teie enda matšidest?
Ma arvan, et minu viimane. Jäin sellega rahule ja sain seda teha kergemas kaalus. Enne seda olid 10 kilo raskemad iga kord, kui ringi läksin. Mõtlesingi, et võtan ise paar kilo alla ja madistan oma kaalus, ei teki liiga palju vigastusi.
Mida ootate uuelt hooajalt sportlasena?
Hetkel ei ole veel sellele mõelnud, kuna teen suvelaagrit ja pärast seda on aega mõelda järgmisele hooajale. Võib-olla proovin siis olla rohkem väljamaal, näiteks Tais käia võistlemas. Nüüd saan minna nii, et ei ole vigastusi ja siis on kindlasti parem.
Mis seisus on täna Eesti võitlussport?
Kui inimesed üksteise peale nii kadedad ei oleks, siis oleks kõik kindlasti parem. Kunagi ka inglased ütlesid, et meil toimib siin kõik nii hästi. Siinsamas Keilas tegime kunagi ühe ürituse, siin oli Kieran koos oma partneritega ja nad ütlesid, et väga lahe, et meil siin kõik nii sõbralikult toimib. Nüüd on läinud kõik nugade peale, klubid ei saa omavahel läbi, toimub mingi võimuvõistlus ja ma ei näe sel mõtet. Me saaksime kõik koos seda veel paremini ajada, keegi ei tohiks nina püsti ajada. Me oleme kõik sama võrdsed inimesed ja meil on samad võimalused. Kui üks organisatsioon neid võimalusi kinni hoiab, siis see sport meil siin ei arenegi. Me võiks koos käia väljamaal võistlemas, mis siis, et erinevatest saalidest. Valgevenelased, leedukad ja lätlased kõik teevad seda ning on näha, et neil on kõik arenenud kolm korda kiiremini. Lätis ei olnud see sport nii teemas esimesel King of Kingsil, peale seda hakkas neil kõik arenema. Tekkisid uued saalid ja kõik sport arenes kiiresti, kokkuhoid.
Arvan, et kui Tallinnas oleks veel kaks-kolm korralikku poksisaali, mitte renditavad, kus keelatakse poksikotti rippuma panna, siis areneks ka paremini.
Üks motiveeriv mõte, põhimõte või tsitaat, mida tahaksite anda edasi kõikidele pealekasvavatele sportlastele? Mis teid tippu tõi?
Kuna minu vend tegi seda varem, siis mina tahtsin alati parem olla. Ehk tegingi kõvasti trenni ja see viibki tulemusteni. Ei tohi leida põhjuseid, miks jätta trenni minemata. Juba trenni vaatama tulek on alati hea edasiminek. Juba silmadega vaadates näed, kuidas keegi liigub, mida ta teeb. Kohal käimine ongi see rutiin, mis peaks alati olema kõigil sees.
