Maikel Astur, osaleb Eesti võitlusspordi tippsündmusel The League, treenib enda sõnul Eesti parimate treenerite käe all – Mairo Astur ja Aleksei Kurdin ning Eesti parim jõutreener: Kaido Leesmann. Oma motoks peab ta ütlust: strike first, strike hard, no mercy! Tema tulevikuplaanid on jätta endast jälg Eesti võitlussporti ja ta loodab, et kui teda kunagi enam ei ole, räägitakse tema tegudest ikka veel.
Maikel Astur. Foto: World Fighting League
Huvi sai alguse tänu vennale
Maikel räägib, et tema huvi võitlusspordi vastu sai alguse tänu tema vennale Mairo Asturile, kellega koos vaadati UFC-d ja harjutati kodus sparringus nähtud asju. Esimene trenn oli aga suur teadmatus – ta ei teadnud, mis teda ees ootab ja mida tegema hakatakse. Samas sai ta aru, et see on msiki, millega ta tegeleda tahab.
Kõige rohkem köidab Maikelit poksi juures adrenaliin, närv ja hirm kõik käsikäes. „Mitte miski ei asenda seda tunnet, kui hakkad ringi minema või kui ees ootab raske sparring,“ ütleb ta.
Võitlusspordiga tegelemine annab Maikeli sõnul juurde enesekindlust, head koordinatsiooni ja oskust pingutada ka siis, kui sa tunned, et oled andnud endast juba kõik. Poks aitab saavutada parema füüsilise vormi, enesekindluse ja distsipliini.
Oma suurimateks eeskujudeks peab ta Michael Jordanit, Kobe Bryant’i, Michael Phelpsi ja paljusid erinevaid kikkpoksijaid ja vabavõitlejaid. „Need kolm meest keda mainisin, on suurteks eeskujudeks just oma töökuse ja suhtumise poolest. Nad on valmis loovutama kõik, et saavutada enda eesmärk,“ räägib ta enda eeskujudest.
Kaotustest peab õppima
Maikelit kannustab võistlema soov olla parim. Paratamatult tuleb ette ka kaotusi. Ta nendib, et kaotused on kõik valusad, need on spordi ja elu osa. „Kaotus ringis ei olegi nii valus kui kaotus elus,“ nendib ta.
Siiski arvab ta, et ütlus, et õpid ühest kaotusest rohkem, kui kümnest võidust, vastab tõele ainult siis, kui suudad õppida ühest kaotusest ka midagi. Seega ta analüüsib kaotusi ja annab endast kõik, et järgmine kord vigade parandus teha.
Foto: Erakogu
Maikeli tavaline päev
Maikeli tavaline päev on tema sõnul suhteliselt sama, mis teistel spordimeestel. Hommikul äratus sõltuvalt sellest, mis kell eelmine õhtu trenni lõpetas ja mis kell peab hommikul trenni minema või trenni andma. Ta proovib jälgida tervisliku eluviisi, treenib üks või kaks korda päevas, sõltuvalt enesetundest. Mõnikord lõpetab päeva 21-22.00 vahemikus ja ärkab juba 6.00, vahel lõpetab 18.00 ja ärkab kell 11.00.
„Kõik tunde järgi, aga üldjuhul päevad tihedad ja tegemist palju. Pigem olen aktiivne inimene ja meeldib olla tegus, mitte passida niisama kodus,“ märgib ta.
Maikel Astur. Foto: Milen Lesemann
Maikel usub, et hea treener = hea sportlane. Pole head treenerit, pole head sportlast. Ta on kindel, et koostöö peab põhinema heal usaldusel ja tagasisidel. Treener peab mõistma sportlast ja sportlane treenerit. „Eks egod ikka põrkavad kokku, aga lõppude lõpuks laheneb asi alati, kuna nii treener kui sportlane teevad seda armastusest spordi vastu,“ arvab ta.
Maikel Astur. Foto: Erakogu
- Lemmiklugu ringi minekuks: Alati sama Eestlane olen ja Eestlaseks jään
- Lemmiklugu trenni tegemiseks: Raadio Elmar
- Lemmikraamat sõdalasele: Maikel Asturi elulugu, mis tuleb kunagi välja
- Lemmikfilm: Maikel Astur The Movie, praegu enda peas kogun materjali
- Lemmiktoit: Viru Burgeri Animal Style
- Lemmik podcast: Sõpradega peetud vestlused on mu lemmik podcast
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
