Kikkpoksija Hendrik Themas võitleb 22. veebruaril Tallinnas üritusel The League nelja mehe turniiril.
Kuidas tema praegune võistluseelne treening ja toitumine erineb tavapärasest treeningust? „Oluliselt ei erinegi,” ütleb Hendrik. „Olen aasta läbi treeninud ja ei ole nii, et kui debatt tulemas on, siis alles hakkan ettevalmistusi tegema. Teen seda jooksvalt kogu aeg, see on elustiil.”
Hendrik Themas vs Pavel Pravašinski. Foto: Rauno Vahtre
Midagi sa ikka teed teistmoodi…
Ma üritan sparrida rohkem. Sparr on selline praktika, muud kombinatsioonid on teooriad. Mina õpin kõige paremini sparrides.
Toitumine on sama?
Jah, lihtsalt mul on seekord päris palju kaalu võtta.
Treenid rohkem?
Trenne rohkem ei ole. Kunagi arvasin küll, et kes teeb rohkem trenni, see on kõvem. Tegelikult peab trenn olema efektiivsem, tuleb jälgida taastumist ja sooritust ka. Tuleb ka taastuda sellest, mida sa teed.
Hendrik Themas vs Pavel Pravašinski. Foto: Rauno Vahtre
Kui kiiresti võistleja võistlusest taastub?
See oleneb sellest, kuidas sul seal ringis läheb. See on individuaalne. Kindlat taastumisaega ei saa öelda.
Kuidas sa vaimselt valmistud?
Üldiselt võistlejatel peab olema see eneseusk hästi suur, et sa ei karda midagi ega kedagi. Kaotusi tuleb ka ette, aga nendest tuleb õppida ja siis need selja taha jätta. Kõigil on ju erinevad päevad – sa pole robot, ikka tuleb mõni kehvem päev. Sa õpid sellest.
Oled öelnud, et sa ei tee ühegi vastase kohta eeltööd. Teed ringis täiesti oma asja. Kas see vastab tõele?
Jah. Ma valetaks, kui ma ütleks, et ma oskan analüüsida, vaatan mingit võitlejat ja siis oskan kohe näha nõrkusi, mida ära kasutada. Kokkuvõttes on see minu puhul ikkagi improvisatsioon.
Kas poleks kasulik teada vastase taktikat, siis oleks võit kindlam?
Kui ta oskab võidelda, siis ta ei tee ka iga kord ühtemoodi. Keegi ei tee kahte ühesugust matši. Eile oli näiteks sparring, kus oli kolm erinevat poissi ja kõigiga oli täiesti erinev taktika. Tuleb osata lihtsalt kiiresti kohaneda.
Ja see taktika töötab?
Jah, töötab. Liiga palju uurides raiskad sinna aega, energiat, närve ja siis ei toimi miski. Mulle meeldib teada, kes ta on, aga pigem ma keskendun sellele, et ma ise oleksin vormis.
Hendrik Themas vs Pavel Pravašinski. Foto: Rauno Vahtre
Oled kogenud nii võite kui ka kaotusi – oled mõelnud muuta näiteks taktikat, stiili, ettevalmistust?
Mul on praegu 13 võitu ja 11 kaotust, aga ma võitlen alati viimase sekundini. Alati saab kuskilt midagi paremaks muuta, eluaeg õpid. Kas ma nüüd muudan midagi, hetkel kõik töötab, aga ma üritan rohkem liikuda, et saaksin vähem pihta. Proovin kaitset paremaks saada, vähem pihta saada ja rohkem lüüa. See võidab, kes teeb rohkem lööke ja saab vähem pihta.
Hirmu ringi sisenedes sa ei tunne?
Ei, valu ei ole ma ka kunagi tundnud, võibolla alles järgmisel päeval. Kui sa ka saad tugeva löögi, siis tõmbab see korraks hinge kinni, seda on tunda, aga teed ikkagi edasi.
Mida sa ütleksid noortele võitlejatele, kui neil tekib võistluse eel hirmutunne või ärevus?
Ma tunnen ka ärevust. Ma ei ütleks, et see hirm on. Ärevust peabki tundma, pabistad ja oled närvis. Kui sa seda ei tunne, siis ei olegi sul mõtet sinna ringi minna.
Mis soovitusi sa noortele annad, kuidas mitte närvi minna?
Eks see kujuneb välja, kellest saab võitleja ja kellest mitte. Kui ta kardab sinna ringi minna, siis ei tasuks sinna minna.
Kui tihti on võimalik ja mõistlik võistelda?
Minu võistlusgraafik on olnud tihe. Aastal 2016 oli seitse võitlust, 2017 oli ka seitse-kaheksa matši. Mirkko Moisar võistles umbes sama palju või rohkem. Eelmine aasta jäi mul kevadesse neli matši ja see oli kõik. Minu kohta oli see pikk paus ja nälg on seekord suur. Minult on ka küsitud selle kohta, miks ma ei võistle. Võistlusi oli lihtsalt vähem, muidu ma oleksin heameelega võistelnud, kui oleks rohkem võimalusi olnud.
Karolin Tohv
Monika Kuzmina
Toimetaja
info@goodfight.ee
