Koolikiusamine ja madal enesehinnang on teemad, millega puutub kokku rohkem noori, kui me arvata oskame. Mõni püüab lihtsalt märkamatuks jääda, mõni sulgub endasse, mõni otsib meeleheitlikult tuge, aga ei tea, kust seda leida. Sten Aru, Võitlusspordiklubi LION peatreener ning Spordiklubi IMPACT treener, näeb oma töös sageli, kuidas trenn võib noorele anda midagi palju enamat kui lihtsalt oskuse lüüa või end kaitsta. See annab enesekindlust, selgust ja usku iseendasse. Mõnikord piisabki sellest, et noor teeks esimese sammu – ja astuks saali.
Foto: Erakogu
Millest kõik algab?
„Tegelikult ei tule noored trenni öeldes, et nad on kiusatud või neil on madal enesehinnang,“ ütleb Sten. „Aga selle loeb kiirelt välja – kehakeelest, hoiakust, sellest, kuidas nad ruumi sisenevad.“ Muutus algab Steni sõnul juba sel hetkel, kui nad otsustavad saali tulla. „See on esimene samm, see näitab, et nad annavad endale võimaluse. Väga palju sõltub ka lapsevanemast – kas noor tunneb end toetatuna.“
Saali tulek on esimene samm, see näitab, et nad annavad endale võimaluse. Väga palju sõltub ka lapsevanemast – kas noor tunneb end toetatuna.
Kuigi treener ei näe noori väljaspool trenni igapäevaselt, on trennis tehtud areng silmaga nähtav. „Hakatakse rohkem otsustama, ei kardeta enam nii väga eksida. Tänu sellele antakse endale rohkem võimalusi õppida ja areneda. Julgetakse oma arvamust öelda ja enda eest seista.“
Foto: Freepik
Keskkond, kus on lubatud eksida
Steni jaoks on kõige olulisem, et trenn oleks koht, kus eksimine ei too kaasa hukkamõistu. „Kui noor saab aru, et tal on turvaline ruum eksimiseks ja õppimiseks, siis tekib usaldus. Kui tekib usaldus enda vastu, tuleb ka areng. Ja koos arenguga – enesekindlus,“ räägib ta.
Kui noor saab aru, et tal on turvaline ruum eksimiseks ja õppimiseks, siis tekib usaldus.
Oluline on, et noored mõistaksid ka vastutust: „Trennis ei õpetata ainult lööma. Õpetame ka seda, et õpitut ei tohi kasutada pahatahtlikult. Tähtis on aga teada, et suudame enda eest seista ning ennast kaitsta.“
Väikesed asjad, mis loovad suure pildi
Kui uus noor trenni tuleb, jälgib Sten esmalt grupi reaktsiooni. „See ütleb palju – kuidas võetakse uus inimene vastu. Minu ülesanne on hoida sellist keskkonda, kus keegi ei tunne end kõrvale jäetuna. Aga lõpuks loob selle keskkonna grupp ise. Kui see on toetav ja sõbralik, julgevad ka vaiksemad ja ebakindlamad noored end rohkem avada.“
Foto: Erakogu
Rohkem kui ainult füüsiline oskus
Mida siis trenn tegelikult noorele annab? „Ma tahan uskuda, et nad õpivad hindama igat olukorda elus teadlikumalt. Õpivad jääma rahulikuks ja selgelt mõtlema ka keerulistes olukordades. Oskavad suhelda, jääda viisakaks. Austavad teisi – alati,“ selgitab Sten.
Ma tahan uskuda, et nad õpivad hindama igat olukorda elus teadlikumalt. Õpivad jääma rahulikuks ja selgelt mõtlema ka keerulistes olukordades.
Füüsiline trenn ei lahenda koolikiusu, aga…
„Ma ei saa öelda, et kui laps on koolis kiusatud, siis lahendus on võitlussport,“ tunnistab Sten ausalt. „Kiusamine tuleb esmalt lahendada koolis. Treening aitab toetada – tõsta enesehinnangut, eneseusku. Aga see ei ole ainus lahendus.“
Ka vanemal on siin väga suur roll. „Oluline on, et nad oleksid vähemalt natukenegi kursis, millega nende laps tegeleb. Kiusamist on alati olnud ja ilmselt ka jääb. Aga just see, kuidas me olukordadele reageerime, on oluline,“ leiab treener.
Foto: Erakogu
Mitte keegi ei sünni valmis
Noorele, kes mõtleb, kas ta üldse sobib trenni, on Stenil lihtne soovitus: „Sa ei saa enne teada, kui sa ei proovi. Kui juba tuled trenni, oled andnud endale võimaluse õppida ja tugevamaks saada. Midagi ei juhtu üleöö. Tuleb olla kannatlik. Hea tehnika, tugevus, oskused – need tulevad ajaga.“
Sa ei saa enne teada, kui sa ei proovi. Kui juba tuled trenni, oled andnud endale võimaluse õppida ja tugevamaks saada.
Tema soovitus on alustada näiteks ühe hooajaga. „Tee endaga kokkulepe, et proovid. Ja vaata, mis selle ajaga muutub.“
Anneli Allikas-Parv
GoodFight päevatoimetaja, uus ala fänn
info@goodfight.ee
