Ksenija Grabova veetis eelmise nädala Eesti Filharmoonia Kammerkoori salvestusel.
Kammerkoor salvestas XIII noorte laulupeo repertuaari. Salvestistest saab oluline õppematerjal laulupeoks valmistuvatele kooridele. Samuti on salvestiste abil igal koorilauljal võimalik õppida kavas olevaid laule ka iseseisvalt.
Esimestena astusid kammerkoori ette XIII laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg ning samuti kõigile tuntud ja armastatud laulupeo dirigendid Ingrid Kõrvits, Aarne Saluveer, Raul Talmar, Valter Soosalu, Ksenija Grabova, Markus Leppoja, Külli Kiivet, Andrus Siimon ja Kuno Kerge.
Kui Ksenijalt küsida, kuidas ta sellisesse seltskonda sattus, vastab ta, et pigem oleks õigem küsida, kuidas ta vabavõitlejate seltskonda on sattunud, sest põhiametilt on ta siiski koorijuht – Ksenijale kirjutada saab Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli. Kui erinev või sarnane on muusikat ja vabavõitlust õpetada?
„Muusika ja sport mõlemad nõuavad pühendumust, enesedistsipliini, eneseusku, kannatlikkust. Väga palju meie tööst jääb n-ö kulisside taha ja lavaaeg, mille järgi meid hinnatakse, on üürike. Samas nende alade erisus toob minu ellu palju vaheldusrikkust ehk siis üks ei sega teist, pigem täiendab.”
Vabavõitlejate esimene küsimus Ksenijale praegu on muidugi: kus ta nüüd treenib pärast 3D Treeningu sulgemist? 3D puur liikus Englasele, aga mis klubi võitlejatest saab? „Oleme loomas uut vabavõitlusklubi. Varsti on oodata uudiseid,” teatab Grabova.
Kuivõrd usin oleks ta praegu võistlema? Kui pakutakse amatöörmatši King Of Kingsil 5. juunil. Mille taha jäi näiteks osalemine Leedu meistrikatel, kus Tokon võidutses?
„Võistlen alati hea meelega, aga koroonapiirangute ajal pean arvestama siiski, et võistlemine ei seaks ohtu minu põhitööd,” vastab Ksenija.
On ta kunagi nii närvis ka olnud enne võistluspäeva või kontserti, et ei jää magama öösel õigel ajal? See ju kindlasti paneb põntsu, kui pole välja maganud. Ksenija ütleb, et erilisi rituaale võistluste või kontserdi eel ei ole. Üritab puhata ja järgmisest päevast mitte mõelda.
Viimastel Eesti meistrivõistlustel võttis Ksenija Grabova taas kulla. Sellele eelnes kaalu võtmist, mis võis olla üsna valulik. „Viimased meistrivõistlused olid edukad. Võistluse mõlemal päeval sai matši pidada. Selline kogemus on väga vajalik. Kaaluklassi vahetus tuli loomulikult,” on ta tagasihoidlik.
Kui uurida, kuidas ta suhtub sellesse, kui näeb kedagi kuulsat käelukuga kaotamas, sest seda vist võrreldakse male „karjapoisiga”, sõnab Grabova, et pole kunagi sellele niimoodi mõelnud. „Pole ka väga kuulnud, et kaotada käelukuga oleks kuidagi häbiväärsem kui näiteks tagantkägistusega,” lisab ta.
Maailma reitingutega ta kursis pole. Kui satub matše vaatama, siis huvitab vaid konkreetse matši kulg ja tulemus. „Samas, kui seltskonnas parima vabavõitleja teemaline arutelu tekib, siis kuulan huviga,” tunnistab Ksenija.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
