King of Kings läheb 29. veebruaril Helsingisse, kus teiste vägevate matšide seas peab soomlane Korede Lawrence lahingu kaasmaalase Abdifatah Khalifiga.
“Öeldakse, et ta on kiire, aga mina olen ka. Ma annan 29. veebruaril oma karjääri parima lahingu,” lubab Korede. Ta on matšiks nii keskendunud, et teistele samal õhtul toimuvatele võitlustele ei mõtle. (Kuid soovib siiski kõigile edu.)
Korede ei oska eriti iseloomustada Khaliffi, kes mullusel Soome KOK-il võidutses. “Minu teada on ta alles algaja. Ta peab kiiresti õppima,” arvab Korede.
Korede ise on võitlusspordiga tegelenud ligi 12 aastat. Kikkpoksi avastas ta, kui töötas autoremonditöökojas, kus kolleeg tuli igal esmaspäeval sinise silmaga tööle. Korede tundis kohe, et see ala talle sobib. Ta on tulnud mitu korda Soome meistriks ja Soome Kikkpoksiliit on valinud ta aasta parimaks meesvõitlejaks. Ta on võitnud WAKO World Cupil.
Oktoobris Sarajevo MM-il ei läinud nii, nagu Korede oleks tahtnud. Vastaseks tuli eelmise EM-i pronksimees. Korede ei tundnud ka, et oleks Soome võistkonna treenerilt abi saanud. “Mul on siiski hea meel, et mul õnnestus seal osaleda,” kirjutas ta Facebookis. “Võitlejad peavad alati meeles pidama neid, kes meid toetavad ja meie kõrval seisavad, isegi kui kohtunikud meie kätt ei tõsta. Vahel pole me parimas vormis, aga see ei tähenda, et peaks loobuma. Mul on olnud vilets aasta, aga see saab peagi läbi ja ma tean, et olen järgmisel tugevam.”
Aastal oli aga Koredele veel üks riugas plaanis. Korede käis Narvas, et pidada kordusmatš Daniil Gaidukiga. Nad olid kohtunud aasta varem Yakuza Fightil ja siis Daniil võitis. Võitis ka nüüd. Mis juhtus?
“Mis juhtus?! Juhtus see, et mina võitsin.”
Korede ägestub isegi paar kuud hiljem.
“Ta ei võidelnud, vaid lihtsalt jooksis ringi. Igaüks, kes videot vaatab, näeb seda. Ta lõi reeglitevastaselt. Lõi mind paar korda peaga. Kohtunik ei teinud midagi. Ma sain hoiatuse, sest olevat löönud teda kubemesse, kuigi ma eriti ei löönud.”
Ja siis tegid pärast matši tema ees paar tantsuliigutust.
“Ma tegin neid liigutusi, kuna ta on vilets võitleja ja matš ilmselt vilistati ära.”
Mis tants see oli?
“See oli tants viletsale võitlejale, kes peaks minema ja õppima võitlema.”
Kuidas võrrelda seda matši teie esimesega?
“Ta oli vilets võitleja siis ja oli ka nüüd.”
Koredel on siiski hea meel, et ta leidis Narvas uued sõbrad Brasiiliast. Ja et Robert Helenius tasus hotelli üllatusarve.
Eestlased, kellega ta on võistelnud, on olnud muidu tasemel, tunnistab Korede. Profidebüüdi tegi ta 2014. aastal just Narvas Eesti meistri Maksim Ariki vastu. Võit tuli 2:1. Korede kaalus eestlasest mitu kilo vähem. “Lasin 3. raundis liiga lõdvaks ja ta sai teha mitu põlvelööki, aga hea matš oli. Loodan, et ta pole spordist loobunud,” ütleb Korede. “Head toidud olid Narvas ka.”
Maksimi oli Korede aasta varem Baltic Openil Tallinnas 3:0 võitnud. 2014. aasta Baltic Openil Tallinnas alistas Korede poolfinaalis Indrek Jermolovi ja finaalis teise eestimaalase Ilja Nikitini. Nikitin oli alles algaja, mäletab Korede.
Korede tunnistab, et Eesti võitlejaid ta palju ei jälgi. “Tuleb keskenduda oma võitlustele.” Detsembris asus ta treenima klubis Olan Kamppailijat, kus olevat paremad tingimused ja saab paremini keskenduda.
“Kasutage Twins Finlandi kindaid,” soovitab Korede. “Need kestavad kauem.”
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
