Vabamaadluse Eesti meistrivõistluste kuldmedalid võitsid 28. augustil poeg Janar Lips (61 kg) ja isa Jaanek Lips (65 kg) maadlusklubist Tulevik.
„Täna võin öelda, et tunne on hea ja emotsioon positiivne. Lihased ja keha on veel valusad, aga kes vähegi kahevõitlusalasid teevad, need mõistavad, et see käib asja juurde,” ütleb Jaanek, kellel kodus ka 2019. aasta veteranide MM-i hõbe.
See oli tema 30. meistrikuld, kui kahte rannamaadluse oma mitte arvestada: 25 vabamaadluses ja 5 kreeka-rooma maadluses. Täidetud sai sõber Kaupole viis aastat tagasi antud lubadus 30 meistrikullani jõuda. Loodetavasti on selline sihikindlus teistele innustuseks sportida ja noortele eeskujuks kaugemale pürgida.
Selleks tuli maadelda neli matši. Iga ringiga läksid vastased järjest teravamaks, mis tähendas täiendavat pingutust. Jaanek teadis seda ja püüdis maadluspäeva algusest peale maadelda ökonoomselt, jõudu võimalikuks finaaliks säästes. Ta teadis, et seal võib ees oodata Ukrainast pärit armeenlane, kes möödunud aasta kohtumise eest soovis väga revanši saada ja oli selleks põhjalikult aasta otsa valmistunud.
Esimene kohtumine oli Järvamaa maadleja Brent Bürklandiga. Treeningutel on Lips temaga maadelnud ja teadis, et tegu on jõulise maadlejaga. Kuna eesmärk oli energiat säästa maadluspäeva lõpuheitlusteks, siis viis ta kohe matši alguses riskid miinimumini. Nooremad maadlejad on üldjuhul suurema töövõimega, kuid tehniliselt tormakad ja kärsitud. Jaanek pööras konkurendi esimese eksimuse kiirelt oma kasuks ja parterist vastast enne võtetekaskaadi lõppu püsti ei lasknud. 10 tehnilist punkti oli piisav, et järgmisse vooru edeneda.
Teine kohtumine oli Pärnumaalt pärit maadleja Maximus Maalinnaga. Matši alguses õnnestus Jaanekil kohe vastane veskihaardesse saada ja tema õlad matile suruda, mis päädis kiire seljavõiduga.
Kolmandas voorus Kohtla-Järve maadleja Nikolai Tarassovi vastu ei läinud kõik plaanipäraselt. Vastane osutas sitket vastupanu ja suutis oma töö peale panna. Jaanekil õnnestus konkurendi vastu koguda 9 tehnilist punkti 4 vastu, kuid kogu matši vältel tuli vastase rünnaküritusi tõrjuda selle asemel, et oma plaani realiseerida. Maadlusaja teisel poolel jättis Jaanek katki plaani kohtumine enne normaalaega lõpetada ja asus eduseisu lihtsalt kaitsma. See tähendas aga tugevamat pingutust, mis võttis päris palju energiat. Kuid lõunapaus enne finaale võimaldas taastuda ja end finaaliks kokku võtta.
Finaalkohtumist Aik Atojaniga alustas ta ettevaatlikult, mis maksis kätte kaotusseisu jäämisega. Vastasel oli seeläbi kergem rünnaküritusi pareerida. Ühel rünnaküritusel sai Jaanek konkurendilt löögi peaga vastu nina nii, et veri oli väljas. Pärast sellist pauku oli keeruline matši tagasi saada, kuid teisel poolajal kontreeris ta Aigi rünnaku ja realiseeris võimaluse tehniliselt ülekaaluka võiduna.
Janar teadis, et vastased on tugevad ja kulla võitmine ei saa kerge olema. Oldi viiekesi kaalus, mis tähendas, et kõik peavad kõigiga läbi maadlema. Esimene matš oli Lurichi Maadlusklubi maadleja Karl-Kasper Grosbergi vastu, keda Janar võitis ülekaaluka punktivõiduga 10:0. Teises matšis läks ta vastamisi Vändra maadleja Mario Mägisaluga. See oli Janari kõige raskem matš selle võistluse jooksul. Matši esimesel poolel jäi ta 0:5 taha, kuid teisel poolel suutis maadluse pöörata enda kasuks ja matš lõppes Janari 15:5 võiduga. Janari eeliseks selle matši puhul olid jalga rünnakud, mis osutusid raskestikaitstavaks. Nad maadlesid peaaegu täisaja.
Kolmandaks vastaseks oli samuti Vändra maadleja Karol Pert. Teda võitis Janar 14:4 tänu jalaristihaardele. Viimases matšis oli vastaseks klubikaaslane Tristan Aleksandrov. Temaga maadles Janar täisaja ja kahjuks pidi võtma vastu punktilise kaotuse. Viimase otsustava punkti jagas kohtunik konkurendile Janari passiivsuse eest eduseisu hoidmisel. Meistritiitli jagamisel said otsustavaks võidupunktid, sest tekkis surnud ring Lipsu, Mägisalu ja Aleksandrovi vahel. Kuna Lips võitis Mägisalu 10-punktilise eduga, aga Aleksandrov omakorda kaotas talle 10-punktilise skooriga, sai see otsustavaks meistritiitli jagamisel.
Kuhu need võidud paigutuvad teie karjääris?
[JAANEK LIPS] Eks kõik kaotusseisust välja võideldud võidud on ilmselt minu karjääri magusamad olnud. See on ilmselt kindlasti üks neist. Samas tundub paljudele, et järjest võidetud ja arvukad meistrikullad tulevad lihtsalt. Pigem mitte. See on järjepidev pingutus. Rahvusvahelised medalivõidud paigutuvad aga 30. meistritiitlist kindlasti ettepoole.
[JANAR LIPS] Võit paigutub kõrgeimale astmele minu karjääris, sest see oli minu esimene võistlus, kus maadlesin täiskasvanute vanusegrupis.
[JAANEK LIPS] Janari saavutuse üle mõtiskledes võiks väita, et kui juba 16-aastasena tuled meesteklassis Eesti meistriks ja pead selleks ka reaalselt alistama endast poole vanemaid mehi, kes pärast kiruvad end maapõhja noorele poisile kaotamise eest, siis võiks väita, et Janari maadlejakarjäär on alles algusjärgus ja esimene Eesti meistritiitel võiks paigutuda küll kõrgele kohale seni, kuni tulevad ka rahvusvahelistelt võistlustelt võidud. Minul endal õnnestus esimene meestearvestuse meistrikuld välja võidelda täpselt 17. sünnipäeval. Seega Janar jõudis eesmärgini ligi pool aastat minust varem.
Kui tihti võistlete? Millest see sõltub?
[JAANEK LIPS] Pikim paus oli mul ilmselt mõni vigastuspaus, kuid tervet hooaega ei meenu, et oleks vahele jäänud. Maadluses on nii-öelda kaks hooaega: kevadine ja sügisene.
Üldjuhul teen ma viimastel aastatel 1-2 turniiri. Võistlemine ei ole hetkel primaarne minu jaoks. Pigem poegadele eeskujuks olemine ja nende toetamine. See on ka stiimul omaette, miks end vormis hoida. Vormi kaotada on lihtsam, kui seda hiljem nullist ülesse ehitada ja taastada. Tiitlivõistlustel peetakse klubide paremusjärjestust. Siiani olen pidanud oluliseks kaasa teha ka sellepärast, et Viljandi Tulevik ikka ka meeskondlikus arvestuses pjedestaalile tõuseks.
Siiani on minu panusest abi olnud. Eks see ole ka minu treeneri Aarne Kõivu, kes on nüüd küll pensionil, õpetatud motiiv, millega sportlast matil hoida. See oleks nagu ühine eesmärk, millega kaasneb boonusena peale treeningut lisanduv hea tuju. Üldteada on, et treening käivitab kehas endorfiinid, serotoniini ja dopamiini, mis on meeleolu juhtimise eest vastutavad hormoonid. Kuna need teevad tuju heaks, saabki sellega seletada trennijärgset head tuju.
[JANAR LIPS] Ma võistlesin palju enne koroonapandeemia algust. Mul oli keskmiselt kaks võistlust kuus. Praegusel ajal jääb enamik võistlusi ära, kuid käin peaaegu igal võistlusel, mis toimub. Pikim võistluspaus oli 2021. aasta jaanuarist juulini.
Kuidas Tulevikku iseloomustate?
[JAANEK LIPS] Tuleviku maadlusklubi on olnud ajalooliselt tugev ja esimene. Siiski pärast põlvkonnavahetust puudub klubis minu hinnangul see entusiasm, millega soovitaks tagasi võtta liidripositsioon Eesti vabamaadlusmaastikul. Liiga pikalt on viljandlased Eesti meistrivõistlustel pjedestaali teiselt astmelt Kohtla-Järve maadlusklubile alt ülesse vaadanud. Selleks on vaja teha midagi enamat ja konkurendist paremini, aga seni, kuni konkurendid tulevad võistlustele täismeeskonnaga ja viljandlased paugutavad üksnes pooles võimsuses, ollakse ilmselt mugavustsoonis ja juhtiv roll jääb saavutamata. Seega iseloomustaks Tulevikku see, et see on meie enda kätes, kuid selle nimel on vaja veel palju tööd teha ja auahnem olla.
[JANAR LIPS] Eesti parim maadlusklubi 2020.
Mis mulje teistest kategooriatest Märjamaal jäi? Oli suurim üllatus Artur Vititini kullata jäämine?
[JAANEK LIPS] Üldiselt keskendusin oma võistlusele, kuid silmasin ka konkurente. Üllatav oli Rudolf Pragi võit raskekaalus. Noor poiss ja õnne peab ka veidi olema. 74-97 kg kaaluklassides võitsid need, kelle võitu sai eeldada. Sisuliselt oli see neile ka kohustuslik ja favoriidid ei vääratanud. 70 kg domineeris samuti mullune võitja ja üllatusi ei sündinud. 61 kg Janari võit oli ilmselt eneseületus ja sellest punktist on tal hea edasi liikuda järgmisele tasemele.
Jälgisin Artur Vititinit juba Heiki Nabi asendajana olümpial. Paljud on avaldanud arvamust, et ta ei täitnud seda kohta väärikalt. Nõustun. Liiga vara läks olümpiale. Ardo Arusaar ei ole samuti minetanud võimsust, mis tal on eelnevatel aastatel kogutud. Vititinil on sellest ilmselt puudus. Lõppes ju nende omavaheline heitlus tehnilise ülekaaluga. Juba see fakt räägib enda eest.
[JANAR LIPS] Oli kaalukategooriaid, mida oli põnev vaadata, sest võiduvõimalus oli paaril maadlejal. Samas oli ka kaale, kus üks maadleja oli teistest kõvasti üle. Artur Vititini kullata jäämine ei tulnud üllatusena, vaadates Vititini esinemist Tokyo olümpiamängudel.
Kuivõrd mõeldav oleks näha isa ja poega Lipse võistlemas samas kaalukategoorias?
[JAANEK LIPS] Seda ei saa välistada. Saan juba treeningutel anda edasi teadmisi ja oskusi, mis tihedamateks heitlusteks on vajalikud.
[JANAR LIPS] Kui üldse, siis on võib-olla võimalik meid samas kaalukategoorias maadlemas näha järgmisel aastal, kuid see on kindel, et ma isast mingil ajal kaaluga mööda lähen.
Mida isa pojale kõige rohkem õpetanud on?
[JANAR LIPS] Isa on mulle kõige rohkem õpetanud tehnilisi nüansse ja oma kogemustest taktikalisi käike maadluses. Ta on ka õpetanud, mida sport üldse mulle elus juurde annab. Maadlus annab eluks juurde enesekindlust, julgust proovida, enesevalitsusoskust ja oskust psühholoogiliselt teistest aru saada.
[JAANEK LIPS] Ma arvan, et tehnikat ja psühholoogiat. Kõik kahevõitlusalad algavad siiski psühholoogiast. Kui vaim on nõrk, siis matil sellest head nahka ei tule. Nii mõnigi matš on Janaril tänu õpitu rakendamisele juba võidetud. Tehnilised oskused on aga sportlasepõhiselt spetsiifilised. Ühele sobib üks, teisele teine stiil jne. Näiteks ründav vs kontramaadleja. Kui probleemile läheneda süstemaatiliselt ja vajaduspõhiselt, analüüsides järgnevaid vajaminevaid arenguetappe, mida näed, mis on isikliku kogemuse põhiselt läbitud, siis toimub poja areng selle võrra kiiremini. Seega küsimus on, millal omandab poeg kõik oskused, et ise sealt edasi õppides veel kaugemale jõuda.
Fotod: Maria Kilk
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
