12. mail avaldasid päästjad üle Eesti meelt, et tuletada otsustajatele meelde õigust väärilisele palgale. Pääste jaoks on kõige tähtsam Eesti elanike turvalisus. Päästavad inimesed, mitte tehnika.
Fred Anton on päästega seotud 2015. aastast. Maailmas on päästjad nimetanud inspiratsioonina filmi „Backdraft” (1991) ja seriaali „Rescue Me”. Fred ütleb, et talle lihtsalt pakkus huvi. Ta alustas vabatahtlikuna. Kaks aastat hiljem läbis päästekolledži ja hakkas kutseliseks päästjaks, kuna tahtis edasi areneda ja rohkem asjas sees olla. „See tekitab minus adrenaliini. Iga kutse on uus väljakutse. Ei tea, mida oodata,” selgitab ta.
Kutsed on seinast seina. Palju on vaja abituid inimesi korteritest välja aidata, kas siis uksest sisse murda või läbi akna sisse muukida. Suveperioodil tuleb rohkem tegeleda ka kulu kustutamisega. „Sellel aastal õnneks väga suuri põlenguid meie piirkonnas olnud ei ole, aga mõni ikka ette on tulnud,” ütleb Fred.
Good Fight üritas ühelt Eesti treenerilt viimased paar kuud intervjuud saada, eeldades, et piiranguteajal on rohkem aega, aga vastupidi, just siis polnud aega. Päevad ja nädalad lähevad kiirelt ka Fred Antonil. „Kuna olen lapsega igapäevaselt kodus, siis kogu energia kulub peamiselt temale,” sõnab ta.
Fred on viimased aastad vedanud Oskar Künnapuuga ja Kaire Višnevskiga Saku TPK-d, abiks värskelt ka teine Fred, Hindrichson. Ta on võidelnud Eesti Muay Thai Liigas, treeneritööga tegelenud aga kaheksa aastat.
„Klubi loomine pole raske, aga kogu treenimiseks vajalikku varustust pole kerge alustaval klubil hankida. Esialgu pole toetajatele midagi ette näidata ja tuleb hakata ise vaikselt toimetama ja raha koguma, et saal saaks sisustatud kõige vajalikuga,” räägib Anton.
Poksikottidega on lihtsam. „Minu arust kõlbab enamik poksikott trenni tegemiseks. Oluline on, et oleksid korralikud kinnitused, millega poksikotid lakke riputatakse ja poksikotisuurus – suur mees lööb väikse koti puruks,” sõnab Fred. Jõusaalimasinate kohta Eesti poodides ütleb ta lihtsalt, et ostaks sealt, kust saab kõige parema hinnaga häid asju.
Sellel aastal pole klubi kelleltki toetust saanud ega küsinud. Saku müüb klubibrändiga rõivaid ja varustust, kuid selle eesmärk on rohkem klubi promoda. Eesti taipoksijate seas hinnatud rõivafirma Venumi hiljutise uudise kohta ütleb Fred, et kui varustus on kvaliteetne ja hea, siis kellegi maailmavaated teda selles osas ei kõiguta.
Poks on ühemehesport. Ainult poksija on see, kes peab ringis hakkama saama. Pole teisi tiimikaaslasi abistamas, kui oled nurka surutud. Jah, on olemas treener ja kõik teised tiimiliikmed. aga nende töö lõpeb, kui ringikell kostub. Siis peab olema valmis, pea selge ja kindel siht silme ees. „Vaimne pool peab olema tugev, poksija peab tahtma võidelda ja võita. Ringis ega treeningul ei saa tekkida olukorda, kus poksija teeb järeleandmisi. Sellega kaasneb karistus vastaselt ja võimalik, et ka kaotus,” usub Fred.
Saku võistlejad Randel Vaiksalu ja Jan-Mattias Mistiläinen tegid eelmisel aastal EMTL-is tai poksi debüüdi. Mõlemad fighter’id näitasid ringis oma üleolekut. Jan võitis oma matši 2. raundis tehnilise nokaudiga. Kuna Randel pidi viimases raundis võistluse katkestama põlvevigastuse tõttu, siis on ta pikalt hetkel eemal olnud.
„Ta on MMA- ja karatetaustaga ning teadmised kontaktspordist olid olemas. Oli vaja ainult rohkem püstivõitluse nüanssidele keskenduda. Poiss oli väga hea pealehakkamisega ja nägi kõvasti vaeva. Paraku vigastused tulid peale,” hindab Anton õpilase arengut.
„Jan-Mattias tuli meie juurde ja alustas nullist. Ta tegi väga väikese ajaga väga kiire arengu. Suunasime ta kohe edasi võistlustele ja panime rohkem rõhku sparringutreeningutele, et tekiks rohkem ringitunnetust. Ta oli väga edukas, tahtmist täis, kuid koolikohustused tulid peale ja ta pidi teatud ajaks treeningud peatama,” lisab ta.
Good Fight arvab, et treenerid võiks trennides tutvustada ka tai poksi ajalugu. Fred on vaadanud filme ja uurinud internetist, kuidas tai poks sündis ja kui palju on ajaga muutunud, mis on traditsioonid ja kes olnud kõvemad tegijad. Hiljuti suri Namkabuan. Fred tema tegemistega eriti kursis polnud, kuid teab, et tegemist oli väga maineka ja tehnilise fighter’iga, mitmekordse Lumpinee tšempioniga.
Räägitakse, et taipoksija saaks enamasti jagu karatekast. Fred on näinud erinevaid videosid selle kohta. „Arvan, et kui panna kaks oma ala tegijat kokku ja asi läheb klintši, kus on lubatud kõik tai poksile omane tehnika, siis karatekal on väga keeruline vastu saada. Samuti pole karatekad harjunud löökide püüdmisega ja sellele järgneva mahaviimisega või löögiga. Karate löögid on rohkem kontrollitud, tai poksi löögid on läbivad,” lausub ta.
Vanema aja taipoksijad eesotsas Saenchaiga kurdavad, et nüüd klintšitakse palju. „Aga see ongi ju tai poks!” hüüatab Fred. „Selleta oleks see peaaegu nagu kikkpoks. Võtame küünarnukid ka ära ja ei jäägi tai poksist midagi alles.”
Kas vastastel lüüakse jalgu alt meeleolu lõhkumiseks? Nii juhtus näiteks Ott Remmeri ja Romet Reilsoni hiljutises kohtumises, kuigi vähemalt Eestis punkte ju sellega ei saa ja see, kes asja ei jaga, võib arvata, et küll on kurjad mehed.
„See on tai poksi üks osa,” selgitab Fred. „Sellega saab vastasel meeleolu lõhkuda, teda rütmist välja viia ja näidata oma üleolekut. Selle eest punkti saamine oleneb organisatsiooni reeglitest, mille all võideldakse. Eestis kehtivate reegliste alusel see punkti ei anna. Annab edu vastase ees, kui peaks matš olema tasavägine, näitab oskusliku tai poksi tehnika kasutamist.”
Mitmeid Jaapani kikkpoksijaid peetakse maailma parimateks. See, et maailma parim poksija Floyd Mayweather alistas kiirelt maailma parima kikkpoksija Tenshin Nasukawa, ei tähenda ju, et Nasukawa poleks endiselt oma ala tipp. „Nad on väga kõvad tegijad,” nõustub Fred. „One Seriesi fight’idest on näha, kui palju häid fighter’eid on tahaplaanile jäetud.”
Viimase aja suurim tai poksi matš oli Nieky Holzkeni ja John Wayne Parri lahing. Kuna Holzken on Fredi üks lemmikuid, siis poleks ta teistmoodi selle matši lõppu ette näinud. „Väga tehniline fighter ja alati üllatab,” tunnustab ta.
Lukumaadlus tundub Fredile ka meeldivat ja ilmselt seega ka vabavõitlus. Mida ta kõige rohkem jälgib? „Kuna tai poksi maailmas väga ei kajastata – Yokkaol on oma võistlussari ja One’is on vahel head matšid -, siis põhiline on UFC,” ütleb Fred. Kui Glorys mõni hea fight on, siis vaatab ka seda.
Seega vaatas ta ka Rose Namajunase ja Wei-Li Zhangi kohtumist, mille kohta arvati, et see peatati liiga kiiresti. Fred arvab, et kohtunik tegi õige otsuse: „Zhang oli juba uimane ja Rose oleks teda veel rohkem katki teinud.”
On Sakul mingit suvist laagerdamist ka plaanis?
„Kindlasti võtame osa Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia laagrist. Oleme oma klubi ja treeneritega kohal,” lubab Fred.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
