Siim Pärk tegi 9. märtsil Eesti meistrivõistlustel vabavõitlusdebüüdi. Küll kaotas, aga pronks on käes.
Siim hakkas maadlema 2012. aastal. Tänavu jaanuaris lõpetas ja keskendub nüüd vabavõitlusele. On teinud karmi trenni, treeninud ka liivas. On proovinud ka toorest muna. Toidulisandeid ei kasuta üldse.
Aasta-paar tagasi jäi ta trennis silma Conor McGregori ühele treenerile Sergei Pikulskile, kes kutsus ta esindama SBG Dublinit. Straight Blast Gymi oli Iirimaal 2001. aastal püsti pannud John Kavanagh, kes sai tuntuks just McGregori avastajana. Siim on Kavanagh’ga pildil poseerinud, kuid tunnistab, et rääkinud nad omavahel palju pole.
Siimul pole mitte ainult suured tätoveeringud, vaid tema käsivart ehib ka suur tätoveering Conorist, kuid ta rõhutab, et ta ei ole McGregori fänn, pole tal McGregorist raamatuid jne. „Conor on minu jaoks rohkem nagu mentor,“ selgitab ta. On tema arvates Mayweather juunioriga võidelnud kikkpoksijatel olnud ka mingid muud eesmärgid peale raha? „Eesmärk on muidugi raha,“ naerab Siim.
Iirimaal elamine selgitab ka, miks Siimule meeldib Briti sari Cage Warriors. Ta lisab, et see on üks tugevamaid vabavõitlusorganisatsioone Euroopas, hüppelauaks UFC-sse.
EMV-l esindas Pärk taekwondoklubi Horangi. „Kuna ma pole ühegi Eesti klubiga seotud, siis otsustasin Horangi kasuks, sest mul on sõber seal treener,“ põhjendab ta.
Siimul on mõnekuune laps ja see on elu väga palju muutnud. Ettevalmistus EMV-ks polnud kõige parem, sest ta puhkas eelmisel aastal. „Magamisrežiim on paigast. Ei jõua taastuda. Aga olen väga õnnelik, sest mul on maailma parim naine!“ teatab ta.
Nii et see oli siis see, mis juhtus EMV-l. Tundus täiesti süütu situatsioon, aga vastane kasutas hästi oma ju-jutsu-oskust ära ja see sai otsustavaks. „Tubli oli!“ kiidab Siim.
Ülejäänud päev möödus Siimul puhates, aga ta ei jõudnud vaadata isegi Yakuza Fighti. Ütleb, et väga masendav päev oli, aga iga võitja peab ka kunagi kaotama.
Nüüd läheb ta Dublinisse tagasi, aga mitte sellepärast, et teda hirmutaks elamine Eestis, kus Jaak Madison kogub valimistel üüratud 5000 ja poksiliidu president vaid 500 häält. „Kuna Eestis rohkem vabavõitlusüritusi pole, siis tuleb välja võistlema minna,“ nendib ta.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
