Ray Leonard oli 1981. aastal 67-kiloste meeste WBC tšempion. Thomas Hearns oli sama kaalu WBA tšempion. (Muid organisatsioone sel ajal veel polnud.) 16. septembril poksisid nad Las Vegases matšis, mida vaatas üle maailma 300 miljonit inimest. Leonard teenis matšiga üle 10 miljoni dollari, mis oli mitte ainult poksi-, vaid spordiajaloo rekord.
Leonardil oli kaotus Roberto Duranilt. Hearns oli kaotuseta. Hearnsi hüüdnimi oli Hit Man, sest sarnaselt palgamõrtsukatega armastas ta sooritada ringis tapatöö ja seejärel linnast kaduda. Ajakirjanikud arvasid, et Hearns peab võitma nokaudiga, sest Leonard oli Ameerika pailaps ja kohtunike lemmik.
Nad pidid poksima 1978. aastal ja lepingki oli juba sõlmitud auhinnafondile 100 000 dollarit, kui matšist kuulis Leonardi treener-mänedžer Angelo Dundee, kellel oli õigus Leonardi matšidele veto panna. “Ray pole valmis tema jaoks. Ja pealegi me teeniks paari aasta pärast kõvasti rohkem selle kohtumise eest,” sõnas Dundee. Leonard poksis siis Hearnsi asemel Floyd Mayweather’ga, kes oli esimene esikümnemees, kellest Leonard jagu sai.
Leonardi ettevõte korraldas ise oma matše ja pistis kogu summa oma taskusse. Leonardi juurde tulid karjääri alguses mitmed promootorid, nende seas Don King, kuid Leonardi advokaat lausus: “Miks me peaks neile korraldusraha andma? Korraldame ise ja palkame nad lihtsalt promootoriteks.” Leonardi ja Hearnsi kohtumist tulid vaatama Jack Nicholson, Kareem Abdul-Jabbar, Cher, John McEnroe, Larry Holmes, Joe Frazier, Jake LaMotta, Muhammad Ali, Sugar Ray Robinson jpt.
73-kiloste meeste absoluutne meister Marvin Hagler ütles, et Leonardi esimene kohtumine Duraniga 1980. aastal oli tema raskeim, ent Hearns saab olema veel raskem. “Ma pakun, et Leonard peab distantsi. Hearns hoiab vasakut kätt nii all, et see ei tundu ohtlik, aga on. Hearns on väga kiire,” sõnas Hagler.
Hearns juhtis Leonardi vastu, kui kohtunik peatas matši 14. raundis Sugar Ray ägeda rünnaku tõttu ja andis võidu Rayle. Leonard oli sunnitud 13. raundis ründama, sest tema silm hakkas kinni paistetama. Kaheldi Hearnsi suutlikkuses lõpuni vastu pidada, sest ta polnud kunagi poksinud 15 raundi, ja Hearns väsiski. Lisaks polnud Hearns kunagi klintšinud. Hiljem sai temast klintšimisekspert, kuid ta ei osanud Leonardi rünnaku peale klintšida.
Leonard nimetas selle pärast karjääri lõpetamist oma parimaks kohtumiseks. “Hearns oli anomaalia: nii suur, nii kiire, nii võimas… Üks viga ja tema vastasega oli kõik,” meenutas Leonard. Kui Leonardi väike poeg pärast kohtumist isa loppis nägu nägi, küsis ta pisarsilmil: “Issi, miks sa muu alaga ei tegele?”
Hearns kukutas Leonardi korduskohtumises (1989) kaks korda, kuid kohtunikud tunnistasid kohtumise viigiliseks.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?