Eesti Muay Thai Liiga uue hooaja esimese etapi üllatus oli Karoliine Moonesi võit poolproffide klassis Crista Padu üle, kes oli ju osalenud Mõisaküla Fightil.
Karoliine, kuidas sa matšiks valmistusid? Milliseid muudatusi treeningutes tegid?
Treenisin suvel kuu aega Tais, ülejäänud aja käisin jooksmas ja augustikuus Kurgjärvel Kevin Renno spordilaagris. Sügisest hakkasin treenima spordiklubis MMAces treeneri Henri Hiiemäe all, kes aitas kindlasti matšiks valmistumisele palju kaasa. Nädal enne fight’i tegime iga päev lapasid. Enne seda olin sparrinud ja teinud tavalist trenni, nagu ikka, viis korda nädalas. Midagi rohkem treeningute juures ei muutnud.
Võtsid Cristat 3:0. Tundsid võidumaitset juba matši ajal?
Kasutasin esimest raundi vastase tundma õppimiseks. Teise raundi minnes tundsin end juba kindlalt ja teadsin täpselt, mida ma tegema pean, et võit koju tuua.
Milline fighter Crista on?
Rahulik. Ei torma kohe võhma välja peksma nagu enamik amatöörvõitlejaid, kellega eelnevalt olen võidelnud. Suhteliselt südikas.
Mida tegid matšiõhtul?
Sõin õhtu läbi krõpse, komme, šokolaadi jne.
Millised sinu plaanid võitlusspordiga on?
Tahaksin pärast kooli vähemalt paar aastat sellega kui tööga tegeleda. Unistused on üpriski suured ja valikuvariante on mitmeid.
Milline oli sinu esimene poksitrenn?
Sain peksa ja hiljem nutsin garderoobis.
Mida su vanemad poksitrennis käimisest arvavad?
Neile meeldib, et mul on olemas midagi, mida teha armastan. Kuid pidevalt siniseid jalgu nähes nendib ema ikka, et 40-aastasena need enam ei funktsioneeri.
Aga koolikaaslased?
Nad toetavad seda. Peale matši vaatame koos alati sellest videot, mida nad imestunult kommenteerivad.
Poks ja tüdrukud – miks jah või ikkagi mõnele ka ei?
Inimesed on erinevad. Nii nagu ei ole iga noormees kaklemisest huvitatud, on ka tüdrukute seas arvamused erinevad.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
