Star FM-i hommikuprogrammis käis külas Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia tai poksi treener Astrid Johanna Grents, kes osales ka King of Kingsil, mis oli tema viies profivõitlus.
Naistele sobib tai poks hästi
Astrid Johanna tegeles enne sportimist palju muusika ja kunstiga ning käis kunstikoolis. Samas on tai pokski kunst – võitluskunst. Tai poks on kaheksa kehaliikme spordiala, sa võid kasutada käsi, jalgu, küünarnukke, põlvi, võid kasutada püstimaadlust, aga seal ei ole groundgame’i ehk maadlust maas ei ole. UFC-s ja MMA-s maadeldakse ka maas, aga tai poksis seda ei ole.
Kui kunsti- ja muusikakool läbi said, oli tal vaja uusi hobisid. “Tüdrukud ikka tahavad olla saledad ja otsivad spordiala, mis põletaks võimalikult palju kaloreid ja siis ma leidsingi tai poksi,” meenutab ta, kuidas selle spordialani jõudis.
Samas on naistel Astrid Johanna sõnul suur eeldus poksitrenniks. “Nii palju kui olen mehi ja naisi treeninud, on põhierinevus see, et naised kannatavad valu rohkem. Mehed annavad kiiremini alla. Naised käivad ka järjepidevamalt trennis,” toob ta välja, miks naistele see spordiala väga hästi sobib.
Astrid Johannal on ka eraldi naiste gruppe, kus on ainult naised ja otsene kontakt puudub – tehakse rohkem tai poksi tehnikaid lapade ja poksikottide peal ning kasutatakse rohkem löögipindu, üksteise peal väga palju ei poksita.
Võitluskunsti harrastades pole vajadust kedagi klobima minna
Ta rõhutab, et tai poks ei tähenda, et trennis õpitud võtteid kasutatakse tänaval. Kes nii teevad, läksid trenni ilmselt valedel põhjustel. “Võistluskunstid õpetavad sisemist rahu ja enesekindlust. Sa ei tunne vajadust, et peaksid kedagi klobima minema,” selgitab ta.
Küll aga käivad füüsilise spordialaga paratamatult kaasas vigastused. Astrid Johanna tõdeb, et temal kipuvad tekkima muhud jalgadele. Samas on tai poksi näol siiski tegu tema sõnul ohutuma spordialaga kui korv- või jalgpall.
Nipid, kuidas end kaitsta, kui keegi ründab
Kui siiski peaks tekkima vajadus end kaitsta, Astrid Johanna juhendab, et kõige nõrgem koht inimesel on lõua all, kuhu ta soovitab lüüa küünarnukiga – rusikaga lüües võib endale liiga teha.
Küll aga tasub esmalt inimesega rääkida. Ka ringis tegelikult ei pea vastast ärritama. Astrid Johanna sõnul kuulub ärritamine pigem showbusiness’i juurde – ta nendib, et UFC-d vaadates tehakse seda ehk selleks, et rohkem pileteid müüa, see on rohkem teater.
KUULA STAR FM HOMMIKUINTERVJUUD!
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
