Taipoksijate Raul ja Romet Esko lühifilm „Välguga löödud” võitis viimase PÖFF-i ja kogub kuulsust Ameerika, Venemaa, Rumeenia ja Türgi festivalidel.
Esko Bros on tänavu filminud LHV reklaami ja Daniel Levi „Jasmine’i” video. Kultuurkapital andis neile aastapreemia.
Kõige selle kõrvalt on neil aega Viimsi Tigersis madistamas käia, kuigi mitte nii ulatuslikult kui 2017. aastal, mil võeti ette reis Taisse ja Jaapanisse. Pattayas Max Muay Thai üritusel osalesid lisaks Eskodele Viimsist Andi Uustalu ja Ilari Nuutinen, Tais kolm aastat elanud Andres Malleus (vähemalt pidi osalema) ja Wiru Treeningust Urmas Närep.
Alustuseks külastati Buakawi ja Saenchai klubisid ja tehti meistritega ka trenni. „Väga tehniline mees ja väga kiire,” kiitis Andi Saenchaid. Muide, Saenchai kurdab, et kui tänapäeval avaraundis mingi peen löök teha, siis keegi ei hooli. Ilusamat tai poksi saab veel harrastada ainult väljaspool Taid, ütleb ta. Tai tai poksis domineerib nüüd ainult jõud, mitte tehnika.
Seejärel käidi Ayutthayas, kust tai poks alguse sai. Ööbiti laagris, kus voodid olid veidi kõvad ja ilm esialgu palav, aga muutus siis normaalsemaks.
13. juuni 2017. Esimene võistlus.
2017. aasta Eesti kikkpoksimeistril Raulil oli vastaseks Petchtae Toipadriwi klubist, kes on pärast seda pidanud mitmed netis leiduvad kohtumised. Raul tunnistas, et võhm sai otsa ja sellepärast jäi ka võit saavutamata.
2016. aasta Tallinna poksimeister Romet tegi viigi Beerthaiga samuti Toipadriwist. „Oleksin pidanud rohkem jalaga lööma ja suruma,” sõnas ta.
Närepile tuli vastu Yodsamart klubist nimega Sitsamart (netist ei leia selliste tähtedega). „Võitsin tänu parema käe haakidele,” selgitas Urmas.
15. juuni. Teine võistluspäev.
Ilari pidi algul võitlema jaapanlase Hiromitsuga, klubiks tuntud Poptheeratham, kuid korraldajate eksimuse tõttu osutus Ilari vastasest 10 kilo raskemaks ja kiiresti tuli leida uus vastane. „See oli vanem mees. Avaraundi võitsin, aga järgmised läksid vastasele. Oleksin pidanud aktiivsemalt kätega lööma,” arvas ta.
Andi vastane oli Hiina esindaja Ah-Shi, klubiks Petchasira. „Suutsin kasutada küünarnukke, mis oli minu jaoks uus asi. Paljud fännid tahtsid minuga pilti teha, mis oli lahe. Täpsemini pean õppima lööma,” ütles Andi.
Nädalane trenn Tai kuningliku sõjaväe laagris. Iga päev kõigepealt jooks, siis varjupoks, veerand tundi klintši ja siis lapad. 200 lööki mõlema jalaga ja 200 kätega.
Reis Taisse sai teoks tänu Patongi ja Bangla staadionite meistrile Mosa Chatchawanile, kes oli Eestis selleks ajaks elanud neli aastat. Ligi 200 kohtumist pidanud Mosa viis võitlejad kodulinna. Kaeti kukevõitlust.
23. juuni. Urmas, Raul ja Andi võtsid võidud veel ühel võistlusel, Andi kogenud Yodsankrai üle. Raul tänas Kristjan Raudseppa vajaliku tehnika õpetamise eest. Käidi kindaid vaatamas poes, kus hinnad olid odavamad kui Eestis.
Jaapanis aitas kontaktidega Baruto. Andi treenis mehega, kes aitas Barutol Riziniks valmistuda. Aeti juttu shoot boxing’u staari Rena Kubotaga. Külastati K-1 klubi, kust pärit Tenshin Nasukawa. Romet ütles, et treenida on väga tore: „Jalgadega lüüakse palju. Tehnika on kõigil imeline.”
Raul ütles, et nokaudiga oli küll tore võita, kuid reisi parim mälestus oli see, et sai osta 7-Elevenist šokolaadikooki. Venna jaoks olid parimad Cartoon Networksi veepark, jaapani pelmeenid ja nuudlid.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
