Täna, 29. septembril, leidis Kalevi Spordihallis aset poksiturniir Tallinn Open 2024 finaalid. Poksivõistlusel oli kohal ka Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa, kes sõnas võitlusspordiportaalile GoodFight antud intervjuus, et tema ülesandeks oli täna avada poksivõistlus ning öelda tänusõnad neile, kes kohale tulid ja kes sündmust organiseerisid. „Ega poksima ma ei hakka ja treenima ka mitte,“ heitis ta nalja.
Eesti sport on organisatoorselt viidud kõrgele tasemele
Millal Sõõrumaa aga ise poksitrennis viimati käis? „Ma aeg ajalt käin spordiklubis ja siis mulle koti pihta ikka meeldib lüüa. Nii, et poks on üks spordialadest, mida ma olen natuke teinud,“ lausus ta, lisades, et Eesti Olümpiakomitee presidendina Eesti poksi olukorda vaadates, tahaks näha seda, et rahvast oleks veelgi rohkem. „Kuigi neid on päris palju ja osavõtvaid riike võiks olla veel rohkem… Aga siit on kuhu edasi minna. Ütleme nii, et Eesti poks on elus.“
Urmas Sõõrumaa kandideerib uuesti EOK presidendiks. Küsimusele, kuidas Sõõrumaal presidendi ralli tööintervjuu Delfiga läks, vastas ta, et ta isegi ei teadnud, et see oli tööintervjuu. „Erinevalt teistest ma ei kandideeri sinna – mul on töö olemas, aga intervjuud on tehtud ja presidendivalimised näitavad seda, et Eesti sport on nagunii kõrgele tasemele organisatoorselt viidud, et isegi riigi presidendil kõlbab kandideerida sinna.“
Monika Kuzmina ja Urmas Sõõrumaa. Foto: ekraanitõmmis
Sõõrumaa rääkis intervjuus ka seda, et riigi endine president on tugev vastane – alati see, kes tuleb kõrvalt, tal on justkui lihtsam, sest võib näidata näpuga ka hästitoimiva asjale või mõnele muule, mis on täiesti loomulik ja ammu töös, aga inimesed lihtsalt ei tea, ei näe või ei saa aru. „See on valik. Ütleme, et ta on poliitikast läbi käinud ja poliitikud oskavad sõnu seada.“
Sa saad olla ise autoriteetne eeskuju – motiveerida ja suunata
Mis on aga Sõõrumaa meelest kõige olulisem asi, mis ta enda hinnangul on saavutanud selle perioodi jooksul, kui sport on olnud tema vastutada? „Mina olen teinud kõik, mis on minust olenenud, aga olen kõigile ka öelnud, et Eesti sporti juhitakse ühiskondlikus korras ja ühiskondlikus korras sa ei saa mitte kedagi käskida, vallandada. Sa saad ainult olla ise autoriteetne eeskuju, motiveerida, natuke suunata. Ja oleme päris pikad sammud edasi arenenud,“ lausus ta, lisades, et see ei tähenda loomulikult siiski seda, et tal ei ole ambitsiooni seda veel paremaks ja oluliselt teisele tasemele teha.
Eesti sporti juhitakse ühiskondlikus korras ja ühiskondlikus korras sa ei saa mitte kedagi käskida, vallandada.
Monika Kuzmina ja Urmas Sõõrumaa. Foto: ekraanitõmmis
Võtmesõnaks on Sõõrumaa sõnul ikkagi raha. „Aga mitte ainult raha, vaid ka tugev organisatsioon, sest spordiorganisatsioonist on küll valimiste kontekstis kuulda, aga nagu me nägime, kui hakati rääkima ühiskonnas õpetajate palkadest, siis ei julgetagi rääkida. Hakati rääkima kultuuritöötajate palkadest. Siis olid kultuuritöötajad kohe Toompeal, aga Eesti treenerid istuvad vaikselt ja kannatavad ära. See on võib-olla sportlasele natuke omane, et ta peab ikka hakkama saama. Olenemata sellest, kui vahendeid on vähe.“
Spordiorganisatsioon on muutunud ühtsemaks ja tugevamaks
Sõõrumaa tõi välja ka mõned punktid, mis on spordis muutunud tänu sellele, et tema on olnud spordijuht. Ta selgitas, et näiteks on organisatsioon ühtsemaks ja tugevamaks läinud. Ka liikumisharrastajaid, kes teadlikult liiguvad tervise heaks, on vähemalt nelisada tuhat, mis on kaks korda rohkem kui siis, kui Sõõrumaa alustas. „Treenerid on oluliselt paremas seisus, kui nad olid siis. Treeneritele makstav osalustasu on täna juba läinud kaheteist ja poolele miljonile. Algas see mõnelt miljonilt. Ja treenerid olid Covidi ajal toetuskõlbulikud. Nad olid arves kirjas ja meie teabe sihtasutus on… Andmed on nii hästi kõigile kättesaadavad, et nendega on juba lust tööd teha. Nii et on palju häid asju. Ja kuigi Pariisist me küll medalit ei saanud, aga kolm aastat tagasi tulime nelja imeilusa olümpiavõitjaga Tokyost tagasi.“
Monika Kuzmina ja Urmas Sõõrumaa. Foto: ekraanitõmmis
Treeneritele makstav osalustasu on täna juba läinud kaheteist ja poolele miljonile. Algas see mõnelt miljonilt.
Kõige suurem koht, kus inimene kujundab endale eluterved harjumused, on kool
Küsimusele, millal Sõõrumaa ise viimati trenni tegi ja mis peaks Eestis juhtuma selleks, et iga eestlane hakkaks trenni tegema, vastas ta, et eks tuleb teha teavitustööd. Kõige suurem koht, kus aga inimene kujundab endale eluterved harjumused, on kool. „Mina ennem ei jäta kui elutervete harjumiste õpetamine on kooliprogrammi ametlik osa. Ja sellepärast see on üks väga suur põhjus, milleks ma praegu kandideerin,“ selgitas ta.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
