Eriolukord tuli kõigile üllatusena. Treeningsaalidesse enam ei saanud ning sportlased pidid otsima uusi lahendusi, kuidas trenne teha. Sigrid Kapanen sõnab, et tundis küll treeningsaalist puudust, ent kodus treenides õppis ta end paremini motiveerima ning olema iseseisvam treeningutes.
Harjutusi sai teha õues ja kodus
Eriolukord tuli kõigile üllatusena. “Ma kohe mõtlesin, et mida ma teen nüüd, kui järsku tuli nii palju vaba aega ja kodust lahkuda ei tohi,” räägib Sigrid Kapanen. “Esialgu ei julgenud midagi selle kriisi tõttu teha. Kuid mingi hetk hakkas kõik see ära tüütama. Hakkasin siis jooksmas käima ja tegin kodus erinevaid harjutusi. Mingi aeg hakkasin treeneriga eratrenne tegema, et tehnikat parandada ja aktiivsem olla.”
Ta laenas ka erinevaid treeningvahendeid, et kodus sujuks iseseisev treening paremini. Olukorraga rohkem harjunud, hakkas ta ka väljas trenni tegema ning jooksmas käima.
Kõige enam tundis Sigrid puudust eriolukorra ajal trennikaaslastest ja meeldivast seltskonnast treeningsaalis. Muidugi ka treeningsaalist endast, kus on olemas hea treeningvarustus ja sobiv ruum treenimiseks.
Võitlusspordist kindlasti ei loobu
Küll aga andis eriolukord hea võimaluse Sigridil otsida erinevaid harjutusi, mis aitaksid teda nii poksis kui tai poksis. “Samuti arenes palju iseenda motiveerimine ja iseseisvus,” räägib ta. “Kui ma suudan end sundida trenniriideid selga panema, siis ei jää lihtsalt muud üle kui trenni teha.”
Küll aga tõdeb ta, et tundis muret, kaua eriolukord kestab ja kaua peab veel ootama, et saaks normaalselt jälle oma saalis trenni teha. Mõte võitlusspordiga lõpetamisest ei mahu talle pähe.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?