Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia võitleja ja treener Astrid Johanna Grents sõnab, et eriolukord väga hullusti tema sportlaskarjäärile ei mõjunud. Jäid ära ainult EMV kikkpoksis, milleks ta hakkas valmistuma pärast pikka vigastuspausi, kuid trenni tegi ikka samamoodi edasi nagu enne. “Võtsin seda aega pigem positiivselt, sain oma vigastustest paremini taastuda ja oma nõrkustele ehk jõu- ja liikuvustreeningutele tähelepanu pöörata,” kommenteerib ta.
Eriolukord sportimist ei takistanud
“Ma ostsin põhimõtteliselt kohe omale poksikoti koju kui koroonamöll hakkas,” räägib Astrid Johanna. “Kõik muu varustus – vabad raskused, kummilindid ja muu on mul juba varasemast ajast olemas kodus.”
Palju treenis ta ka vabas õhus, tegi jooksutreeninguid ja kord nädalas metsas ka lapatreeningut oma trennikaaslasega.
Peamiselt igatses ta aga oma trennikaaslasi ja treenereid. “Meil on KRVA-s hea punt koos, tõsise töö kõrvalt saab alati trennis nalja,” räägib ta.
Poks on õpetanud palju üksi olema
“Öeldakse, et poks on üks üksikumaid spordialasid. Poks on õpetanud mind palju üksi olema, seega polnud eriolukord minu jaoks väga suur katsumus,” räägib Astrid Johanna Grents. “Pigem ma just ise õppisin poksialaselt internetist asju juurde ja hoidsin enda treeninguid mitmekülgsena, nii et usun, et pigem mõjus see aeg mu tasemele positiivselt.”
Ta leiab, et sportlasena peab olema mingi eesmärk, mille poole püüelda. “Kuna minu jaoks jäid võistlused ära, siis võtsin omale uue eesmärgi – teha ära kümme lõuatõmmet,” räägib ta. “Mul on aastaid max kordus kõikunud 5-6 vahel, seega lõpuks võtsin asja kätte ja hakkasin ülakeha tugevamaks treenima.” Pärast poolteist kuud harjutamist sai ta lõpuks sellele numbrile pihta.
Eriolukord õpetas Astrid Johanna Grentsile seda, et pole vaja uhket spordisaali ja varustust, et ennast arendada. Endal on vaja ainult pealehakkamist ja tahtejõudu, siis on kõik võimalik. “Hetkel on raske öelda, mis täpsed tulevikuplaanid on, sest maailm on praegu väga kriitilises situatsioonis, kuid ma treenin kindlasti edasi ja jätkan enesearengut, elan üks päev korraga,” kinnitab ta.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
