Elar Hani: kui poisid maadlevad, olen nagu ise ka mati peal

Maadluse Eesti meistrivõistlused peetakse tänavu Põlvas, kus Elar Hani eestvedamisel tegutseb maadlusklubi Lapiti.

Elar tuli aastatel 2001-2016 üheksa korda Eesti meistriks vabamaadluses. 2016. aastal lisandusid meistritiitlid klassikalises ja rannamaadluses ning ta valiti Põlvamaa parimaks meessportlaseks. On ta käinud ka EM-idel ja MM-idel.

Kelle saadate Eesti MV-le?

Sel aastal saadame klubi noored poisid ja meie klubi harrastajad, kes enam igapäevaselt ei treeni, kuid kes on kindlasti veel kõvad võitlejad. Eelmisel aastal saime kaks medalit, aga ehk on sel aastal meil kodusaalieelis ja tuleb rohkem medaleid. Võistlustele läheme ilmselt kaheksa mehega. Noored õpivad ja saavad kogemusi juurde. Eks nemad ongi need, kes võivad üllatada. Konkurentide kohta ma ei tea ega väga uurigi. Eks pühapäeval paistab.

Te pole mõelnud naistemaadlusesse kedagi saata, kuna seal osalejaid on vähe?

Meie tüdrukud on alles liiga noored, et täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel osaleda, kuid tulevikus loodan, et meil saab olema ka vingeid naismaadlejaid.

Olete Lapiti teinud põhimõtteliselt nullist?

Ma ei saaks öelda, et nullist. Seda tegi minu endine treener Lembit Tõemäe. Põlvas on väga pikad maadlustraditsioonid, mida mina aitan edasi kanda. Peale minu on siin veel terve hulk endisi ja praeguseid maadlejaid, kel on väga oluline roll Lapiti arendamises. Üks asi on treeningute läbiviimine, kuid selleks, et klubi toimiks, on vaja rahastajaid leida, projekte kirjutada, lapsevanematega suhelda, varustust tellida jne jne. Üksi ei jõuaks seda kindlasti teha. Ma ei oska öelda, kas see alustamine oli kerge või raske. See tuli kuidagi loomulikult.

Kuidas see krõks ära käis, et nüüd võiks treeneriks hakata ja võistlemisest loobuda?

Ma ei olnud varem kunagi mõelnud, et tahan treeneriks saada. Minu jaoks tuli see nagu välk selgest taevast. Lembit Tõemäe suri ootamatult viis aastat tagasi ja klubil polnud kaks aastat püsivat treenerit. Sel ajal vedas Lapitit suuresti Põlva maadlusveteran Mihkel Pragi. Kuidagi mind ära räägiti, et tuleksin Põlvasse treeneriks ja siin ma nüüd olen.

Võistlesin veel mõnda aega ka pärast treeneritööga alustamist. Kui tahad olla treener ja ise võistelda, siis pead valima, kumb sa olla tahad, sest mõlemat korraga hästi teha ei saa. Kui tulin Eesti meistriks nii vaba- kui kreeka-rooma maadluses, siis see oli minu viimaseks võistluseks. Kuigi kui poistega võistlustel käies poisid matil madistavad, siis olen nagu ise ka mati peal. See tunne pole kuhugi kadunud.

Kui kiiresti oli näha, et siin on paar meest, kelle võiks EMV-le saata? 

Minu õpilased on üldiselt veel noored, et teha ennustusi, kellest saavad tuleviku tegijad. Suurem osa nendest meestest, kes sel aastal Eesti meistrivõistlustel matile astuvad, on veel Lembit Tõemäe õpilased, aga mul treenerina on ikka hea meel iga edusammu üle. Mul on hea meel ka selle üle, et vaatamata vahepealsetele raskustele, mis meie klubi üle elas, saame ikkagi arvestatava  hulga maadlejaid EMV-le välja panna.

Kui palju teil liikmeid on?

Noori on meil 50 ringis, aga aktiivseid täiskasvanuid on kuskil 10. Mahub veel ja kõik soovijad mahutame ära. Õnneks on meil suurepärane koostöö Põlva Spordikooliga, mis võimaldab meile väga head tingimused.

Kui paljud neist võistelda tahavad?

Kui räägime täiskasvanutest, siis ega neid palju ei ole, kes võistelda tahaksid, kuna treenimata pole mõtet väga võistlustele minna. Noortega on teistmoodi. Mida nooremad, seda rohkem võistelda tahavad, kuid ega ma kohe päris igaüht ka võistlema ei lase. Peavad ennast enne natuke trennis ka tõestama.

On kedagi noortest, kelle suhtes te ei jõua ära oodata, et nad EMV-le saaks, sest midagi vägevat on tulemas?

Noortest on meil praegu kõige edukam Hanno Käärik, kes võistleb sel aastal esimest korda ka täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel Põlvas. Hanno on oma vanuseklassis olnud Eesti meister nii vaba- kui ka kreeka-rooma maadluses. Sel aastal tuli juunioride Eesti meistrivõistlustel hõbedale.

Mida viimases trennis tegite?

Viimane trenn oli mul kukerpallitajate-mürajate-maadlejate trenn, kus meil käivad 5-7-aastased poisid. Seal sai palju müratud, mängitud ja maadeldud. See on tore trenn, seal saab palju nalja, pisaraid on ka, aga üldiselt on see selline trenn, kus kõik tahavad hästi palju ja kiiresti teha.

Täiskavanutega teeme hetkel ainult kergeid matše ja lihvime tehnikat.

Kuidas sellesse suhtute, et klubiseintel võiks olla pilte maadlejatest?

Hästi. Ma arvan, et see annab saalile iseloomu, kuigi meie saalis on maadlejate pilte vähe. Pigem on meil seintel erinevaid võistlusteplakateid. Ruumi veel jagub.

Kui kaua maadlejate karjäär tavaliselt kestab?

Ma arvan, et  tippsportlased lõpetavad maadluskarjääri tavaliselt 30.-40. eluaasta vahel. Eks see olenebki suuresti tervisest.

Kuidas karjääriga rahule jäite?

Alati oleks võinud teha rohkem ja jõuda kaugemale, aga samas ma ei näe ka mingit põhjust midagi kahetseda. Nüüd lihtsalt loodan, et suudan kõik õpitu edasi anda õpilastele.

Kes oli teie kõige tugevam vastane Eestis ja välismaal?

Eestis olid kindlasti Jevgeni Soltruk, Rain Aleksandrov, Ahto Raska. Välismaal olid kõik tugevad vastased, sest seal oli ju tavaline, et sulle tulid võistlustel vastu nii maailmameistrid kui ka olümpiavõitjad.

Mida arvate sellest, et maadleja läheb vabavõitlejaks? Näiteks teie kategooria mees Sten Saaremäe. Kui palju jälgite teda või Eesti üritusi, näiteks Fightlandi?

See tundub ülemaailmne fenomen, et maadlejad lähevad mingi hetk üle MMA-sse. Kikkpoksi kohta ma väga ei tea. Ma ei näe selles midagi halba. Ilmselt annab maadlusetaust seal head eelised. Lasku aga käia! Ma ei saaks öelda, et ma seda spordiala kuidagi erilisemalt jälgiks kui teisi. Ma üritan üldiselt kõigi Eesti tippsportlaste tegemisega alati kursis olla.

Kes teil lapsepõlves eeskujud olid?

Mul kuulsaid eeskujusid ei ole kunagi olnud, kuid nooremana innustasid mind vanemad treeningkaaslased, kes minust tugevamad olid ja mind loopisid. Tahtsin neist paremaks saada.

Kuidas te reklaamiks maadlust lapsevanematele, kes mõtlevad, miks panna last maadlustrenni?

Maadlus teeb tugevaks nii kehalt kui ka vaimult. Maadlus on füüsiliselt väga mitmekülgne: arendab tasakaalu, jõudu, kiirust ja vastupidavust. Samas nõuab võistlemine lastelt palju julgust, eneseületust, enda hirmudega võitlemist. Maadlus annab head eeldused väga erinevate spordialadega tegelemiseks.